/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/07/08/13904513t1h5a7d.jpg)
Riigikantselei juhtimisel koostatava valmisoleku seadusega viiakse suure mõjuga kriiside juhtimine peaministri ja valitsuse kätte, et ei korduks olukord, kus koroonast põhjustatud ühiskondlikku raputust pidi haldama hakkama üks väike riigiamet.
Uue seadusega viiakse suure mõjuga kriiside juhtimine peaministri ja valitsuse kätte (8)
Aina rohkem võib tulla ja tulebki ette olukordi, kus ei saa enam eristada, kas tegu on julgeoleku- või tsiviilkriisiga, ütles riigisekretär Taimar Peterkop, kes tutvustas uue, valmisoleku seaduse väljatöötamiskavatsust eelmisel nädalal valitsusele, vahendab ERR.
«Selge on see, et kui see puudutab kogu ühiskonda ja riigi toimimist, siis selline väike amet ei saa hakata kogu riiki juhtima. Terviseamet on üle koormatud juba enda ülesande täitmisega. Veel oodata, et nad hakkavad ette kirjutama, kuidas toimivad poed, koolid ja ülejäänud ühiskond ja riik – neil pole seda võimekust. Selliste kriiside puhul on selge, et tuleb juhtida ülevalt poliitiliselt tasandilt ja see tuleb ka seadusesse panna,» lausus Peterkop.
Mõte, mis seadusesse pannakse, on selge: kui tegu on lokaalse kriisiga, tegeleb sellega vastav riigiamet, kui üleriigilise kriisiga, siis valitsus ja peaminister.