N, 29.09.2022

Apteeker juhendab: kuidas kuum aeg tervena üle elada?

PM Tervis
Apteeker juhendab: kuidas kuum aeg tervena üle elada?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kuigi soe suvi on paljude jaoks meeldiv, siis lõõmav päike toob kaasa ka omajagu ohte – tihedamini juhtub minestamist ja päikesepistet. Kuidas suvi tervena üle elada, õpetab Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili.

Kui päikesekaitsekreemi kasutamise vajalikkusest räägitakse tihti, siis kuumarabandustest ning minestamistest on juttu harvemini. Minestus on kõige kergem teadvusetuse vorm, mis tekib järsku ja on enamasti ajutine. Minestuse põhjuseks on vererõhu langus, mille tõttu peaaju ei saa piisavalt hapnikuga rikastatud verd ja inimene kukub.

Ootamatu teadvusekaotuse võivad suvel kaasa tuua vedelikupuudus ning umbsed ja palavad ruumid. Samuti põhjustavad kokkukukkumist emotsionaalne stress, südametegevuse häired ning pikaajaline seismine.

Sageli esineb minestamist ka söömata olemise tõttu, sest kuuma ilmaga kaob paratamatult isu. Tühja kõhuga muutub veresuhkur madalaks, aju ei saa piisavalt vajalikku energiat ning tekib peapööritus, mis võib lõppeda ajutise teadvusekaotusega.

Ohuks on ka kuumakahjustus

Lisaks minestamisele võib kuuma ilmaga kergesti tekkida kuumakahjustus. Kuumakahjustuse peamisteks sümptomiteks on uimasus, iiveldus, hingeldamine, peavalu, lihaskrambid ja nõrkus. Kahtlustades inimesel kuumakahjustust, tuleks ta esmalt varjulisse kohta toimetada ning lamama asetada, et vältida kukkumist ja vigastusi.

Kuumakahjustusega inimese jalad võiks üles tõsta ja vastu seina toetada, üleriided tuleks eemaldada ning inimest jahutada: pritsida näole vett, teha külm kompress ning pakkuda joogivett. Kuumarabanduse korral võiks igaks juhuks kohale kutsuda ka kiirabi, kes teeks kindlaks, et inimesel ei ole püsivaid tervisekahjustusi.

Kuidas kuumakahjustusi ennetada?

Selleks, et suvel minestamist ning kuumakahjustusi vältida, on oluline juua vett, hoida kõht täis ning end pidevalt jahutada. Kui klassikalise hommiku-, lõuna- ja õhtusöökide järele isu ei ole, siis on võimalus süüa tihedamalt värskeid ja kergemaid vahepalu.

Menüüs võiks kindlasti esindatud olla puuviljad, marjad ja köögiviljad, kerged salatid ja külm supp. Joogiks sobivad hästi vesi, lahjendatud mahl, morss või roheline tee. Magusaid või alkohoolseid jooke ning kohvi võiks kuumal ajal pigem vältida, kuna need suurendavad vedelikukadu.

Päikese käes viibides tuleks kasutada nii UVA kui ka UVB-kiirgust blokeerivaid päikesekaitsetooteid. Päeva kuumimal ajal (kella 11-16) peaksid väljas liikumist vältima vanemaealised inimesed, väikelapsed, rasedad ja krooniliste haigustega inimesed.

Aktiivset sportimist ja füüsilist tööd võiksid sel ajal vältida kõik, kuna ülekuumenemise oht on suur.

Seljas võiks palava ilmaga kanda heledaid, kergeid ja avaraid linaseid või puuvillaseid riideid, mis aitavad vältida organismi ülekuumenemist. Peas tasub kanda laia servaga mütsi või kübarat ning unustada ei tohiks ka silmi kaitsvaid päikeseprille.

Oluline on vältida ka umbseid ruume ja kuumas ühistranspordis sõitmist. Kui seda võimalust ei ole, siis aeg-ajalt tuleks minna õue värsket õhku nautima. Kokkuvõttes on kõige tähtsam jälgida oma keha, tunnetada oma piire ja vastavalt sellele käituda. Nii jõuab inimene terve ja rõõmsana ka sügiskuudesse.

Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili.
Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili. Foto: Erakogu
Märksõnad
Tagasi üles