Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Haigekassa analüütik selgitab, kuidas võiks vähendada ravikulusid kuni 80 protsenti

Haigekassa peahoone Tallinnas. FOTO: Liis Treimann

Hiljuti haigekassa analüütiku Mark Gimbutase tehtud analüüsist selgus, et 80 protsenti haigekassa ravirahast kulub 20 protsendi eestimaalaste ravimiseks.

Seejuures saab üks protsent kõige suuremate ravikuludega patsientidest veerandi haigekassa ravirahast ja järgmised viis protsenti suurte kuludega patsiente poole rahast. Suur osa kallimatest raviarvetest on aga põhjustatud elustiilihaigustest, mida saaks vältida parema liikumise ja toitumisega, kirjutab haigekassa blogis analüütika osakonna juht Kadri Haller-Kikkatalo.

«Vaadates lähemalt neid haigusi, mida põevad need 20 protsenti Eesti elanikkonnast, kellele 80 protsenti ravirahast kulub, näeme, et oma tervisekäitumist on võimalik planeerida ja parandada igaühel. Kui oskaksime end tervemana hoida ja aitaksime ise enam kaasa haiguste varasele avastamisele, oleksime tervemad ja see tähendaks olulist kokkuhoidu tervishoiu ressurssides – ideaaljuhul isegi kuni 80 protsendi ulatuses,» märgib Haller-Kikkatalo.

Mille poolest meeste ja naiste kulud erinevad?

20 protsenti kõige suuremate tervishoiukuludega naiste hulgas eristub selgelt kaks vanusegruppi. Esiteks 25‒40-aastased, kellele haigekassa kompenseerib raviarveid, hüvitab hambaravi ja maksab ajutist töövõimetushüvitist (raseduse ja laste haiguse korral). Teine naiste vanusegrupp on sarnane meeste kõige suuremate ravikuludega vanusegrupile. Sinna kuuluvad 55‒65-aastased, kes saavad ajutist töövõimetushüvitist, ja 55‒85-aastased, kellele hüvitatakse lisaks raviarvetele ja hambaravile olulisel määral ka ravimeid.

Kõige sagedamini põevad need inimesed südamekahjustusega (32 protsenti mainituist) või ilma südamekahjustuseta (18 protsenti) kõrgvererõhktõbe. Sageli esineb selle grupi inimestel ka hambakaariest (teisel kohal) ning hambasäsi ja juuretipuümbrise haigusi (mõlemad esikümne hulgas). Esikümnesse mahuvad veel seljavalu ja diabeet ning lipoproteiiniainevahetuse häired ja muud lipideemiad.

«Ühel patsiendil ei ole neid haigusi enamjaolt kallis ravida, aga need koormavad ühiskonda seetõttu, et nende põdejate hulk on suur. Just suure esinemissageduse tõttu kulub nende haigete raviks 80 protsenti haigekassa ravitegevuse eelarvest,» kirjutab Haller-Kikkatalo.

Mida me ise oma tervise heaks teha saaksime?

Analüüsist näeme, et enamik nimetatud haigustest on tegelikult kas ennetatavad või kontrollitavad. Ennetada saaks neid eelkõige tervisliku toitumise ja elustiiliga. Kontroll nii nende kui ka paljude teiste haiguste üle on aga meie endi kätes.

Tervisliku toitumise puhul tuleks järgida kahte põhimõtet. Esiteks kulu ja tulu tasakaalu ja teiseks mitmekesisust.

«Kulude ja tulude tasakaalu all pean silmas seda, et toit on kütus, mida tuleb tarbida nii palju, kui me ära kulutame. Sõltuvalt vanusest, soost, kehaehitusest ja füüsilisest aktiivsusest vajab inimene päevas erineva energiasisaldusega toitu. Kui me sööme rohkem kui kulutame, ladestub üleliigne energia rasvarakkudesse ja tulemuseks on kaalutõus. See omakorda toob kaasa rasvumisega seotud terviserikked,» nendib analüütik. 

Tulu ja kulu tasakaalu saamiseks tuleb kas vähendada päevast toiduga saadavat energiat või suurendada selle kulutamist, kasvatades kehalist aktiivsust. «Inimene ei ole loodud paigal istumiseks, keha tahab olla pidevalt mõõdukalt aktiivne. Näiteks aitab liikumine hoida vererõhku normi piires, lihaste aktiivsus hoiab need tugevad ning vähendab veenilaiendite ja trombide tekke ohtu. Liikumisega kaasnev hingamise intensiivistumine sunnib meid kasutama kopse suuremas ulatuses ja hoiab hingamisteed korras. Need on vaid üksikud näited, millist kasu liikumine meie tervisele annab.»

Teine tähtis osa tervisliku toitumise juures on mitmekesisus. Keha vajab toimimiseks väga erisuguseid toitaineid. «Toon võrdluseks majaehitaja, kes jätab hoonet planeerides ukse ostmata. Seega valmib maja, millel lihtsalt pole ust ees. Nii on ka toitumisega – ühekülgselt toitudes me küll jätkuvalt elame, kuid meie tervislik seisund pole kiita. Näiteks väheneb valguvaese toitumise korral vastupanuvõime nakkushaigustele, rasvavaene toit võib aga tekitada (rasvlahustuvate) vitamiinide puudusest tingitud haigusi jne. Toidu komponentide juures peab silmas pidama nende omavahelist tasakaalu, mida kirjeldab hästi toidupüramiid. Soovitan seda kasutada lihtsa juhisena, kuidas toituda nii, et keha vajadused oleks kaetud,» ütleb Haller-Kikkatalo.

Tagasi üles
Back