Mõtle, mis tempoga sa looduses kõnnid, see ei ole kaubanduskeskus

Loodusteraapia ei ole uus, lihtsalt ära unustatud vana. Kristi Raava Eesti Loodus- ja Loomateraapiakeskuses Aegviidus. Foto: Sander Ilvest

Saabun Eesti Loodus- ja Loomateraapiakeskusesse palaval juunikuu hommikul, mil majaperenaine Kristi Raava askeldab kastekannuga õuel. Esmasel saabumisel maja juurde jääb mulje, nagu oleks jõudnud maale vanaema juurde. Alustuseks võtame ette väikese ringkäigu, uudistame aeda ja tulbipeenraid, mis vaid mõne nädala eest näitasid tõelist värvide mängu.

Teraapiakeskuse õhkkond on hubane ja looduslähedane, midagi sellist, mis tahtmatult rahu tekitab ja muremõtted pausile paneb.

Pärast tulbipeenarde uurimist siseneme väärika ajalooga kollasesse puitmajja, mida kaunistavad maalingud kassist, kukest, lilledest ja paljustki muust. Perekond Raava kolis Tallinnast Aegviitu kahe aasta eest, maja on jaotatud sõbralikult mõlema abikaasa ameti järgi. Ühel pool asub loomakliinik ja teisel pool teraapiatubade plokk. Kahe aastaga on endisest postkontorist tehtud omapärane tööpaik, kuhu tullakse abi saama üle Eesti. Loodus- ja loomateraapiakeskus on ainulaadne, sest sellist teenust ei paku Eestis mitte keegi teine.