Uuringus ilmnes tegur, mis tõstab oluliselt vähiriski

Alkohol panustab vähi tekkesse olulisel määral. Foto: Shutterstock

Ajakirjas The Lancet Oncology avaldatud uuringu järgi oli 2020. aastal üle nelja protsendi kõigist uutest vähijuhtumitest tingitud alkoholi tarvitamisest.

Teadlased analüüsisid olemasolevaid andmeid elanikkonna alkoholitarbimise kohta 2010. aastal ja vähijuhtude kohta 2020. aastal, vahendab CNN. Nad eeldasid, et kümneaastane periood on piisav aeg alkoholi tarbimise ja vähi ilmnemise vahel, kuna uuringusse kaasatud vähiliikidel – huule- ja suuõõne, kõri- ja rinnavähil (naiste seas) – on pikk arenguperiood ja varasemad tõendid põhjusliku seose kohta alkoholi tarbimisega.

Eelmisel aastal diagnoositud 741 300 uuest alkoholist tingitud vähijuhust 568 700 esines meeste hulgas, naiste seas aga 172 600 juhtumit, leidsid teadlased. Enamik neist vähkidest asus söögitorus, maksas ja rindades. Ligi 47 protsenti alkoholist tingitud vähkkasvajatest olid seotud suure alkoholitarbimisega, millena autorid käsitlesid 60 grammi või enama etanoolalkoholi (alkohoolsetes jookides leiduva alkoholi) või rohkem kui kuue joogi tarbimist päevas.

Päevas 20–60 grammi etanoolalkoholi joomine, kaks kuni kuus jooki, mille autorid määratlesid kui «riskantse joomise», moodustas 39,4 protsenti alkoholist põhjustatud vähijuhtudest. Mõõdukas joomine – määratletud kui 20 grammi või vähem või kuni kaks jooki päevas – põhjustas ligi 14 protsenti ehk ühe seitsmest juhtumist. Kõige rohkem oli alkoholist tingitud vähktõbe meestel, kes jõid päevas 30–50 grammi etanoolalkoholi, ja naistel, kes tarbisid iga päev 10–30 grammi.

«Peame kiiresti tõstma teadlikkust alkoholitarbimise ja vähiriski seosest,» ütles uuringu autor Harriet Rumgay, maailma terviseorganisatsiooni rahvusvahelise vähiuuringute agentuuri doktorant. «Rahvatervise strateegiad, nagu alkoholi kättesaadavuse vähenemine, alkoholitoodete märgistamine tervisealase hoiatusega ja turustamiskeelud, võivad vähendada alkoholist põhjustatud vähktõve esinemist.»