Iisraeli uuring andis vastuse, kas koroonavaktsiini tekitatud antikehad jõuavad rinnapiima

Rinnaga toitmine annab lapsele kõik vajaliku. Foto: Shutterstock

Vaktsineeritud emade rinnapiim sisaldab SARS-CoV-2 viirusvastaseid antikehi, mis võivad pakkuda kaitset ka lapsele, vahendab ravimiamet.

Mais tutvustas ravimiamet uuringut, millest selgus, et koroonaviirusvastase vaktsineerimise järgsed kõrvaltoimed rasedatel üldiselt ei erine mitterasedatel ilmnenud kõrvaltoimetest. Samuti ei viidanud ligikaudu 700 sündinud lapse näitel saadud esialgsed uuringutulemused, et Comirnaty ja Moderna vaktsiinidel oleks raseduse kulule ja sündinud lastele kahjulikke mõjusid.

Ravimiametilt on küsitud, kas vaktsiinis olev mRNA või DNA võib sattuda ka rinnapiima ning olla seeläbi lapsele kahjulik. Senistel andmetel, mis põhinevad ajakirjas JAMA Pediatrics avaldatud uuringul, seda ei juhtu. Võib eeldada, et ühes vaktsiiniannuses olev mRNA kogus – Moderna Spikevax’is on seda 100 mikrogrammi ehk 0,0001 grammi ning Comirnatys sellest veel kolm korda vähem – on lihtsalt liiga väike, et läbi organismi rinnapiima jõuda. Lisaks tuleb meeles pidada, et isegi kui mRNA peaks lapse makku jõudma, lagundatakse see seal väga kiiresti. Sööme ju igapäevaselt toitu, milles on nii mRNAd kui ka DNAd ning selle söömine ei põhjusta meil probleeme. Seega, vaktsineerimisega ei kaasne rinnapiimale negatiivset mõju.

Küll aga on teada fakt, et vaktsineerimisel võib imetavale emale ning tema lapsele hoopis positiivne mõju olla. Nimelt jõuavad ema veres olevad antikehad vereringe kaudu nii lootesse kui ka piima kaudu rinnapiimatoidul oleva lapse organismi, pakkudes sel viisil kaitset haigustekitajate eest (niinimetatud passiivne immuunsus).

Platsenta kaudu jõuavad lootesse peamiselt IgG tüüpi antikehad, samas kui rinnapiimas on kõige rohkem IgA tüüpi antikehi. IgG antikehad jäävad lapse organismi ka sünnijärgseteks elukuudeks, kuigi nende tase hakkab pärast sündi siiski kohe langema. IgA antikehad paiknevad aga piima kaudu lapse organismi jõudes valdavalt seede- ja hingamiselundkonna limaskestale ning kuna lapse organism hakkab ise IgA tüüpi antikehi tootma alles ligikaudu nelja nädala vanuses, on piimas olevad antikehad haigustekitajate vastases kaitses väga olulised.

Iisraelis on tehtud uuring, kus vaadeldi Pfizer/BioNTech vaktsiini Comirnaty poolt indutseeritud antikehade hulka rinnapiimas. Uuringu tulemusena leiti, et SARS-CoV-2 spetsiifilisi IgA-tüüpi antikehi leidus kaks nädalat pärast esimest vaktsiiniannust 61,8 protsendi ja nädal pärast teist vaktsiiniannust (viis nädalat pärast esimest vaktsiiniannust) 86,1 protsendi vaktsineeritute rinnapiimas. IgG tüüpi antikehad ilmusid rinnapiima alles pärast teist vaktsiiniannust.

Ka nähti pärast teise vaktsiiniannuse manustamist, et rinnapiimas olevate ogavalgu vastaste antikehade hulk kasvas ligikaudu nädala vältel ning hakkas seejärel langema. Seega näitas uurimus, et SARS-CoV-2 spetsiifilised IgA ja IgG antikehad püsivad vaktsineeritute rinnapiimas vähemalt kuus nädalat pärast vaktsineerimist.