/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/07/24/13940030t1hed5c.jpg)
Kuulmisraskused võivad olla uue uuringu kohaselt vanemas eas seotud ka suurema dementsusriskiga, vahendab Science Alert.
Kui taustamürast ei erista räägitut, võib see viidata levinud haiguse suuremale riskile (1)
Uuringus, milles osales üle 80 000 üle 60-aastase täiskasvanu, ilmnes suurem dementsusoht nendel, kel oli mürarikkas keskkonnas raskusi kõne kuulmisega. Dementsust iseloomustavad lisaks mäluprobleemidele ka raskused kõne ja mõtteprotsessidega.
Uuring lisab tõendeid, mis viitavad, et kuulmisprobleemid võivad olla mitte ainult dementsuse sümptom, vaid tegelikult ka dementsuse riskifaktor.
«Eriline huvi on olnud kuulmispuude vastu ja kas see võib suurendada dementsuse riski,» ütleb epidemioloog ja uuringu autor Thomas Littlejohns Oxfordi ülikoolist.
2017. aastal lisati kuulmislangus koos suitsetamise ja kehalise aktiivsusega muudetavaks dementsuse riskifaktoriks. Lanceti aruande kohaselt on keskeas alanud kuulmislangusega inimestel viis korda suurem dementsusrisk.
Uuringus testiti, kui hästi suudavad osalejad mürarikkas keskkonnas kõnekatkeid välja valida — täpsemalt, kas nad tuvastavad kõneletud numbrid taustamüras.
Umbes 11 aasta pärast oli tervisekaartide põhjal 1285 osalejal tekkinud dementsus.
«Halvema kuulmisega osalejatel oli dementsuse tekkimise oht peaaegu kaks korda suurem kui neil, kellel oli hea kuulmine,» ütleb Littlejohns.
Huvitaval kombel ei märganud umbes pooled uuringus osalenud inimesed, kes taustamürast räägitud infot ei eristanud, et neil esineks selles osas probleeme.