Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku emadusnõuandla ämmaemandusjuhi Silja Staalfeldt-Rahumägi sõnul võiks paarid planeeritud rasestumiseks hakata valmistuma vähemalt kaks kuud varem.
Ämmaemandusjuht annab nõu: kuidas õigesti rasedust planeerida
Silja Staalfeldt-Rahumägi sõnul on raseduse planeerimisel tähtis tervislik eluviis ja vitamiinid toidulaual. «Oluline on raseduse planeerimise ajal ja esimesel trimestril võtta foolhapet 400–800 mcg päevas, mis toetab beebi närvisüsteemi arengut. Üle tuleks vaadata ka, kas igapäevane toidumenüü on piisavalt mitmekesine ning sisaldab proteiine, rauda, tsinki, C- ja D-vitamiini. Soovituslik on piirata kohvi tarbimist 1 kuni 2 tassile päevas.»
Mitte ainult naiste, vaid ka meeste elustiil mõjutab seda, kas rasestumine õnnestub.
Ämmaemandusjuht soovitab loobuda tervist kahjustavatest pahedest. «Kui võtate ravimeid, tasub nende vähendamist perearsti või erialaarstiga konsulteerida ja vajadusel raviskeemi muuta. Eelkõige tuleks rasestumist planeerides lõpetada suitsetamine, narkootikumide tarvitamine ja piirata alkoholi tarbimist,» märkis Staalfeldt-Rahumägi.
«Vähendada tuleks stressi, sest seegi võib mõjutada rasestumiseks kuluvat aega. Tasub piisavalt puhata ning tegeleda endale meeldivate tegevustega – ka see aitab rasestumisele kaasa,» lisas ämmaemandusjuht.
Vähestel õnnestub rasestumine esimesel korral
Staalfeldt-Rahumägi lisab, et rasestumine võib võtta kuni aasta, mõnikord veelgi kauem. «Iga ovulatoorse tsükli ajal on rasestumise tõenäosus umbes 20 kuni 25 protsenti. Statistika järgi 3 kuu jooksul õnnestub rasestumine umbes 57 protsendil, 6 kuu jooksul 72 protsendil, 12 kuu jooksul 85 protsendil ning 24 kuu jooksul 94 protsendil paaridel.»
Rasestumisele aitab kaasa ka see, kui naine teab oma menstruaaltsükli pikkust. Tavaline tsükkel kestab 28 päeva. Enamikul naistel on ovulatsioon tsükli keskel, tavaliselt menstruaaltsükli 14. päeval.
«Rasestumise soodustamiseks tuleks olla regulaarselt vahekorras. Vältida tasuks libesti kasutamist, kuna see võib halvendada sperma kvaliteeti,» märkis arst.
Rasestumise tõenäosus on suurem, kui kehakaal on optimaalne. Üle- või alakaalulisus võib mõjutada menstruatsioonitsükli regulaarsust ja ovulatsioonide ilmnemist. Normaalseks kehamassiindeksiks (KMI) loetakse 19–24,9.
Regulaarne füüsiline treening parandab organismi rasestumise võimelisust ning aitab kehal harjuda raseduse ajal tekkivate füüsiliste nõudmistega. Soovituslik on vähemalt 30 minutit füüsilist tegevust päevas, lisab Staalfeldt-Rahumägi.
Ka mees peab oma viljakuse nimel pingutama
Mitte ainult naiste, vaid ka meeste elustiil mõjutab seda, kas rasestumine õnnestub. «Ka mees peaks harrastama tervislikke eluviise ja tegema trenni. Kõrgem kehamassiindeks, suitsetamine, alkoholi tarbimine ja narkootikumide tarbimine mõjutab meeste viljakust,» toonitab Staalfeldt-Rahumägi.
Samuti tuleb jälgida stressitaset ja rikastada toidumenüüd. Vältida tuleks kuuma vanni, sauna, kitsast aluspesu ja pükse, auto istmesoojendusi ning sülearvuti süles hoidmist. «Silmas tuleks pidada, et munandite temperatuur ei oleks kõrge, sest see võib halvendada sperma kvaliteeti,» rõhutab arst.