N, 29.09.2022

Reisil saadud nakkushaigus võib rikkuda puhkuse ja põhjustada tõsisemaid tervisehädasid

28. juuli on üleilmne hepatiidipäev
PM Tervis
Reisil saadud nakkushaigus võib rikkuda puhkuse ja põhjustada tõsisemaid tervisehädasid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
C-hepatiidile pole vaktsiini, kuid selle jaoks on viimastel aastatel välja töötatud tõhus ravi.
C-hepatiidile pole vaktsiini, kuid selle jaoks on viimastel aastatel välja töötatud tõhus ravi. Foto: Shutterstock

Reisihuviliste põhirõhk läheb praegu küll koroonaviiruse vastu vaktsineerimisele, kuid kindlasti ei tohi unustada, et kadunud ei ole ka teised nakkushaigused. Viirus võib rikkuda kogu reisi ja halvimal juhul jätta ka püsiva tervisekahju.

Qvalitas Arstikeskuse peaarsti dr Toomas Põllu sõnul on kõige sagedasem nii-öelda reisihaigus kõhulahtisus, mis ei pruugi olla seotud haigustekitajatega. Selle võib esile kutsuda keskkonnavahetus või organismi jaoks harjumatute toiduainetega eksperimenteerimine.

Tähelepanelik tasub olla juba lennujaamas, kus liigub väga palju inimesi. «See kõlab mantrana, aga tasub ikka ja jälle endale meelde tuletada kõige tavalisemaid hügieenireegleid ning veenduda tarbitava toidu ja joogivee kvaliteedis,» ütles dr Põld.

Nakkushaigused ei ole ainult eksootiliste paikade probleem

Üks levinumaid reisiviirushaiguseid on A-hepatiit, mis levib kõikjal maailmas.

Haigus oskab ennast hästi peita ja kulgeb sageli eriliste sümptomiteta. Kõige iseloomulikum haigestumise tunnus on silmavalgete ja keele kollasus. «A-hepatiit on suhteliselt kergelt läbipõetav, kuid kui inimesel on immuundefitsiit või ka teisi tervisehädasid, võib haiguskulg kujuneda päris raskeks,» rääkis dr Põld.

A-hepatiit levib peamiselt olme kaudu, viletsama hügieeniga piirkondades näiteks vee ning toidu vahendusel. Eestlaste meelissihtkohtadest on kõrgema A-hepatiidi nakatumisriskiga Aasia riigid, aga ka Vahemere maades ning Ida-Euroopas on oht nakatuda. Sissetoodud juhtumite tõttu tuleb puhanguid aeg-ajalt ette ka Eestis.

A-hepatiidi läbipõdemine annab küll eluks ajaks immuunsuse, kuid mõistlik on seda siiski vaktsineerimisega ennetada. «Kuigi Eesti meditsiinisüsteem on tipptasemel, ei ole see nii igal pool maailmas. Ka pealtnäha leebe haigus võib õigeaegse ja kvaliteetse abita tõsiseks probleemiks pöörduda,» märkis arstikeskuse peaarst.

B-hepatiit: tõsine probleem paljudes populaarsetes turismisihtkohtades

Märksa tõsisemaid muresid võib põhjustada samuti hepatiitide perekonda kuuluv B-hepatiit, mis on väga vastupidav välistele teguritele. Haigestunu peab oluliselt muutma elustiili, näiteks järgima ranget ja pikka dieeti.

Kuigi B-hepatiiti peetakse sageli ekslikult narkomaanide haiguseks, võib sellesse nakatuda igaüks. Viirus kandub edasi nakatunud inimese kehavedelikega.

B-hepatiit on tõsine tervishoiuprobleem ka paljudes Kagu-Aasia ja Aafrika populaarsetes turismiriikides. «Tean juhtumit, kus Hiinas reisil olles kalal käinud inimene tõmbas õngekonksu sõrme, mida ta omal jõul enam kätte ei saanud ja pidi haiglasse pöörduma. Lahtise haava kaudu jõudis B-hepatiit ta organismi,» kirjeldas dr Põld.

Kuigi B-hepatiiti peetakse tihtipeale ekslikult narkomaanide haiguseks, võib sellesse nakatuda igaüks.

Hepatiitviiruseid ühendab see, et nad kahjustavad kergemal või raskemal kujul maksarakke, muutudes mõnikord ka krooniliseks haiguseks ja soodustades maksavähki haigestumist.

B-hepatiidi vaktsiin kuulub Eestis 1999. aastast alates riiklikusse vaktsineerimiskavasse – kolm doosi saanu loetakse elu lõpuni immuniseerituks.

Kehavedelike kaudu, sageli just sugulisel teel, levib ka C-hepatiit, millele küll vaktsiini pole, kuid viimastel aastatel on välja töötatud tõhus ravi. «Pikalt oli see krooniline ja tüütu kuluga haigus. Eesti nakkuskliinikutel on tugev kogemus selle ravimisel, nii et kindlasti tasub see välja ravida, vastasel juhul jääb ta maksafunktsioone häirima ja võib põhjustada tõsiseid tüsistusi,» soovitas dr Põld.

Iga vaktsiin ei paku eluaegset kaitset

Kuigi suurem osa eestlastest on saanud difteeria ja teetanuse liitvaktsiini, ei ole laialt levinud see teamine, et revaktsineerimine nende haiguste suhtes on soovitatav iga kümne aasta järel. Difteeriapuhanguid pole Eestis tänu laialdasele vaktsineerimisele ammu ette tulnud, kuid Indoneesias või Madagaskaril põhjustab viirus probleeme.

Aasia maades, eriti väikestes külades, levib ka kõhutüüfus. See soolenakkus võib levida toiduainetega, kõige sagedamini leidub seda vees. Haiguse kulg on suhteliselt raske ning ravitakse haiglas tilgutiga. Ka kõhutüüfuse vastu on olemas tõhus vaktsiin, üks annus annab kaitse kolmeks aastaks.

Viirusekandjad sääsed

Paljudes sooja ja niiske kliimaga maades levib salakaval malaaria, mis nõuab aastas miljoneid inimelusid. Seda ohtlikku parasiit-nakkushaigust kannavad peamiselt edasi sääsed. Malaaria võib endast märku anda alles kuni aasta pärast haigestumist.

Malaariat on küll lihtne diagnoosida, kuid kuna see on troopiline haigus, ei pruugita selle testimise peale Eestis esmajärjekorras mõelda.

«Kindlasti tasub enda arstile rääkida, missugustes piirkondades viimase aasta jooksul reisitud on,» seletas dr Põld. Malaaria vastu vaktsiin veel puudub, kuid raskete tüsistuste ennetamiseks on soovituslik juba enne reisi algust alustada tabletikuuriga.

Sääskede kaudu levib ka eriti ohtlik kollapalavik. Selle vastane vaktsineerimine on ainus maailmas, mida Maailma Terviseorganisatsiooni juhendi alusel võib kohustuslikus korras riiki sisenevalt inimeselt nõuda. Kollapalavikule puudub ravi ning suurem osa haigestunuid sureb. Seda raskekujulist viirusinfektsiooni esineb troopilises Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas.

Reisivaktsineerimise ABC

  • Konkreetsed vaktsineerimise nõuanded sõltuvad sellest, mis liiki reisi planeeritakse ja kui kaua see kestab. Informatsiooni vaktsineerimissoovituste ja -kohustuste kohta sihtriigis leiab terviseameti kodulehelt.
  • Vaktsineerimisele tasub mõelda aegsasti enne reisi, sest teatud nakkushaiguste vastased vaktsiinid jõuavad Eestisse ainult ettetellimisel ning täieliku immuniseerimise saavutamine võib võtta aega.
  • Riskipiirkondadesse sõitjatel, ka välisriiki komandeeringule suunduvatel töötajatel tasuks vähemalt paar kuud enne reisi pöörduda perearsti poole tervisekontrolliks ja vaktsineerimiseks.
Märksõnad
Tagasi üles