Teadlased töötasid välja vaktsiini katku vastu, mis on seotud ka koroonavaktsiiniga
29. juuli 2021, 16:00
Katku vastase vaktsiini loomisel on jõutud inimkatsete faasi, kirjutab Science Alert.
Must surm ehk katk tappis 1300. aastal umbes pool Euroopa elanikkonnast. See levib endiselt Aafrika piirkonnas ja puhanguid tekib aeg-ajalt ka mujal. Alles eelmisel nädalal suri USA-s katku põhjustatud komplikatsioonidesse kümneaastane poiss.
Katku haigestumise sümptomid on gripilaadsed ehk palavik, külmavärinad, valud ja väsimus. Edasi võivad muutuda lümfisõlmed põletikuliseks ja vaululikuks, millest võib tekkida bubooniline katk.
Kui bakterid vereringes paljunevad, põhjustab see septitseemilist katku, mille sümptomid võivad hõlmata oksendamist, kõhulahtisust, verejooksu ja gangreeni. Levinud katk on kopsupõletik, mis võib kahe päeva jooksul pärast nakatumist areneda edasi hingamispuudulikkuse ja šokini.
Alates 1990ndatest on katkujuhtumite arv kasvanud 25 riigis. Aastatel 2010–2015 teatati ülemaailmselt 3248 juhtumist, sealhulgas 584 surmajuhtumist.
Kõige tõhusam viis katku raviks on antibiootikumide kasutamine, seega on kiire diagnoosimine eriti oluline kopsupõletiku vormis.
«Kuigi antibiootikume saab kasutada katku raviks, saaks vaktsiin pakkuda edukat ennetusstrateegiat haigusega võitlemisel,» märkis vaktsiiniarst Christine Rollier Oxfordi ülikoolist.
Oxfordi vaktsiinigrupp on välja töötanud intramuskulaarse vaktsiini, kasutades modifitseeritud külmviirust (adenoviirust), mis ei suuda inimestel paljuneda. Seda kasutati ka AstraZeneca vaktsiinis Covid-19 puhul.
Praeguseks on loomkatsed lõpetatud ja liigutakse edasi inimkatsetele.
«Nagu iga vaktsiini puhul, võivad kõrvaltoimed ulatuda lokaliseeritud valust raskemate ja haruldaste allergiliste reaktsioonideni, kuid kõiki kliinilises uuringus osalejaid jälgitakse hoolikalt. Enamik kõrvaltoimeid peaksid olema ajutised, kuid harvadel juhtudel võivad kõrvaltoimed olla tõsised või pikaajalised,» lisas Rollier.