Kolorektaalvähk võib tekkida just selle vitamiini puudusest

Foto: Shutterstock

Vähem päikese käes viibimine tähendab vähem kokkupuudet UVB -valgusega, mis võib olla seotud kolorektaalse vähi tekke suurenenud riskiga, selgub värskest uuringust.

Kolorektaalvähk ehk jämesoolevähk on vähktõvede diagnoosimise osas maailmas kolmandal kohal, kirjutab Medical News Bulletin. Seda seostatakse kõrge haigestumise ja suremusega. 2018. aastal teatati maailmas kahest miljonist uuest kolorektaalvähi juhtumist. Eeldatakse, et 2030. aastaks suureneb kolorektaalse vähi ülekoormus 60% võrra ehk 2,2 uuele juhtumile ja 1,1 miljonile surmale. 

Jämesoolevähi riskitegurite hulka kuuluvad vananemine, rasvumine, pärasoolevähi perekondlik anamnees, istuv eluviis ning kiudainevaene, rasvarikas ja liharikas toitumine. Samuti on leitud, et ka ebapiisav D -vitamiini tase on kolorektaalse vähi tekkimise potentsiaalne riskitegur.

Hiljutine uuring näitas, et enamikul äsja diagnoositud jämesoolevähiga patsientidel oli D-vitamiini sisaldus ebapiisav. 1000 RÜ D-vitamiini tarbimine päevas on seotud 50% vähenenud jämesoolevähi riskiga.

D-vitamiinil on mitmeid tervislikke eeliseid

D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mida keha toodab päikesevalguse käes ultraviolett B (UVB) kiirguse käes.

UVB-valgus, mille lainepikkused on päikesevalgusest 280 kuni 315 nm, mõjutab naha 7-dehüdrokolesterooli, mis muundub spontaanselt kolekaltsiferooliks. D-vitamiini aktiveerimisprotsess hõlmab kahte muundamisetappi: maksas kaltsiidiooliks ja seejärel neerudes kaltsiitriooliks.

Enamik inimesi ei saa päikesest piisavalt D-vitamiini, mis tähendab, et seda on vaja saada toidust või toidulisanditest. Kuigi D -vitamiinil on piiratud toiduallikad, võib seda leida rasvastes kalades (sealhulgas lõhe, tuunikala ja makrell), munakollases, juustus ja seentes.

D-vitamiin on oluline kaltsiumi ja fosfaadi reguleerimisel organismis. Need toitained on luude, lihaste ja hammaste tervise jaoks hädavajalikud. D-vitamiini puudus on aga äärmiselt tavaline. D-vitamiini puuduse sümptomiteks on lihasnõrkus, valu, väsimus ja depressioon.

Teadlased uurisid UVB-kiirguse ja kolorektaalse vähi vahelisi seoseid kasutades 186 riigi andmeid. Tulemused näitasid, et madalama UVB-ga riikides oli kõrgem jämesoolevähi risk kõikides vanuserühmades. 

Uurijad selgitasid, et väiksema päikesekiirguse mõju, mis vähendab D-vitamiini taset, suurendab jämesoolevähi riski.