Kui kaua saavad Eestis lapsed rinnapiima?

Rinnapiima saavate laste osatähtsus püsib samal tasemel. Foto: Shutterstock

Perearsti või -õe jälgimisel olevast ligi 13 200-st üheaastasest lapsest sai rinnapiima kolmekuuselt 83 protsenti, kuuekuuselt 71 protsenti ja üheaastaselt 33 protsenti, selgub Tervise arengu instituudi (TAI) täna avaldatud 2020. aasta statistikast. Viiel viimasel aastal on rinnapiimatoidul olevate laste osatähtsus püsinud samal tasemel.

Maailma terviseorganisatsioon (World Health Organization – WHO) soovitab imikut toita vaid rinnapiimaga kuni pooleaastaseks saamiseni ja seejärel jätkata rinnaga toitmist koos täiendava toiduga kuni lapse kaheaastaseks saamiseni või kauemgi. Eestis vähenes ainult rinnapiimatoidul olnud laste osatähtsus 2020. aastal eelnevaga võrreldes kõikides vaadeldud vanuserühmades (1 nädal, 1-, 3- ja 6 kuud) keskmiselt kolm protsenti. Ühenädalaselt oli üksnes rinnapiimatoidul 82 protsenti, ühekuuselt 75 protsenti, kolmekuuselt 62 protsenti ja kuuekuuselt 20 protsenti ühe aasta vanustest lastest.

Eestis kehtiva lapse tervise jälgimise juhendi järgi soovitavad lastearstid lisatoiduga harjutamist alustada juba enne kuuendat elukuud (22.–26. nädala vanuses). Statistikas on näha, et vaid rinnapiimatoidul olevate laste osatähtsus aasta-aastalt väheneb ja suureneb osalisel rinnapiimatoidul ehk koos lisatoiduga rinnapiima saavate laste arv. 2020. aastal sai koos lisatoiduga rinnapiima kolmekuuselt 21 protsenti lastest – 2,2% enam kui aasta varem, kuuekuuselt 50 protsenti (+1,6%) ja üheaastaselt 33 protsenti (+0,4%) ühe aasta vanustest lastest.

«Olgugi, et seitse aastat tagasi oli kuuekuuselt üksnes rinnapiimatoidul olevate laste osatähtsus poole suurem kui praegu, siis on positiivne, et selle aja jooksul on kasvanud üldse rinnapiima saanud laste osatähtsus üheksa protsenti,» selgitas TAI tervisestatistika osakonna analüütik Eva Anderson.

Maakondade võrdluses oli pooleaastaselt rinnapiima saavate laste osatähtsus üheaastaste laste hulgas kõrgeim Hiiumaal (90%). Sellele järgnesid 74–75 protsendiga Võru-, Tartu-, Saare- ja Harjumaa. Kõige väiksem oli kuuendal elukuul rinnapiima saavate laste osatähtsus Viljandi-, Valga- ja Läänemaal.

Igal aastal on augusti esimesed seitse päeva pühendatud ülemaailmselt rinnaga toitmisele. Eesmärk on rõhutada imetamise ja rinnapiimaga toitmise kasu nii imiku tervisele ja heaolule kui laiemalt ema tervisele, keskendudes heale toitumisele ja vaesuse vähendamisele.

Tänavune teemapüstitus keskendub rinnaga toitmise kaitsmisele ja jagatud vastutusele. Tähelepanu on suunatud rinnaga toitmise erinevate võimaluste loomisele nii tööl kui ühiskonnas üldiselt. Oluline on võimaldada emal last rinnaga toita nii kaua kui ta seda soovib.

Rinnaga toitmine ning selle ohutuse teemad kerkisid teravalt esile 2020. aastal maailma tabanud Covid-19 pandeemia ajal. WHO andmetel ei ole aktiivse Covid-19 (viirus, mis põhjustab haigust) edasikandumist rinnapiima ja imetamise kaudu seni tuvastatud. Imetamist ei ole põhjust vältida ega lõpetada. Rinnaga toitmise eelised kaaluvad üle Covid-19 viirusega seotud võimalikud nakatumise ja haigestumise riskid. Imetamine vähendab vaieldamatult vastsündinute ja imikute suremust kogu maailmas ja emadel riski haigestuda rinna- ja munasarjavähki.

Samuti ei ole vastunäidustatud rinnaga toitmise ajal end vaktsineerida, kuna mRNA vaktsiinid (nt Moderna, Pfizer-BioNTech) ei sisalda Covid-19 haigust põhjustavat elusviirust, seega haigust ei põhjusta ega ole ohtu viirust rinnapiima kaudu lapsele edasi kanda. Täheldatud on, et peale vaktsineerimist on leitud rinnapiimas antikehi, mis võivad last kaitsta Covid-19 eest. Vaktsineerimine on soovitav, kui rase või rinnaga toitev naine kuulub riskirühma.

Vaktsineerimine on isiklik otsus, mille tegemisel tuleb kaaluda individuaalseid kasusid ja riske. Konsulteerida tasub perearstiga või rasedust jälgiva naistearstiga, kes tunneb patsiendi terviselugu ja oskab naist tema isiklikke riske hinnates nõustada.

Imikute rinnapiimaga toitmise statistika on avaldatud Tervise arengu instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis (tabelid SR90 ja SR91).