Veres võis peituda põhjus, miks neandertallased välja surid

Selline võis neandertali mees välja näha 40 000 aastat tagasi. Foto: IR Stone/Shutterstock

Neandertallase geenide uuring viitas, et iidne veri, mida selle välja surnud inimese süda pumpas, oli palju sarnasem nüüdisinimese verega, kui varem arvati, vahendab Novaator.

Teadlased eeldasid kaua aega, et kõigil neandertallastel oli 0-veretüüp. Nüüd aga näitas kolme neandertallase ja ühe denissovlase varem järjestatud genoomide uuring, et neandertallastel leidus ka teisi AB0-vererühmasüsteemis leiduvaid veretüüpe.

See tähendab, et neandertallaste veri ei võinud kuuluda mitte ainult 0-vererühma, vaid ka A- ja B-vererühma.

Avastus annab ka aimdust sellest, mis oli üks teguritest, mis põhjustas hiljem neandertallaste väljasuremise — nimelt viitavad samad geeniteisendid madalale geneetilisele mitmekesisusele ehk et iidsed inimesed paaritusid tihti oma veresugulastega.

Neandertallaste antikehade tootmisega seotud geenid tegid iidse inimese vastuvõtlikuks ka loote hemolüütilisele tõvele, mille korral ema immuunsüsteem ründab oma sündimata loote vererakke.

Teadlased kirjutavad, et verepilastus ja loote hemolüütiline tõbi nõrgestasid tõenäoliselt neandertallasi oluliselt ning muutsid keerukaks ka võistlemise moodsa inimesega sama elukeskkonna pärast.

Uurimus ilmus teadusajakirjas PLOS ONE.