Teadlased lükkavad ümber müüdi, et suitsetamine vähendab stressi

Foto: Shutterstock

Üks levinumaid ettekäändeid sigarettide tarvitamiseks on stressi, pinge või ärevuse maandamine. Sageli on see paljude jaoks justkui lihtne väljapääs negatiivsete emotsioonide tõrjumiseks ja lõõgastumiseks. 

Tervishoiuspetsialistide sõnul on sigarettide rahustav mõju aga müüt. Tegelik mõju on vastupidine, sigaretid hoopis suurendavad ärevust, suurendavad vähiohtu ning depressiooni väljakujunemise tõenäosust.

Sigaretid loovad emotsionaalse nõiaringi

Harvardi ülikooli teadlaste uuring on leidnud, et sigareti süütamine on tihti ajendatud soovist eemale peletada halbu emotsioone. Ameerika Ühendriikide riikliku tervishoiuteenistuse andmetel on suitsetamise mõju aga vastupidine.

Sigaretisuitsus sisalduv nikotiin põhjustab inimese ajus õnnemolekuli dopamiini vabanemist, mis tekitab hetkeks meeldiva tunde. Dopamiini mõju hajudes tekib aga kõrgenenud ärevustunne, mida saab leevendada vaid uuesti nikotiini ja põlemisest tekkivate ühendite manustamisega.

Teadolevalt eritatakse suitsetamise käigus enam kui 6000 mürgist ainet, sealhulgas enam kui 100 kantserogeeni, mis soodustavad vähi teket.

Nii tunnevadki paljud ekslikult, et suitsetamine põhjustab head enesetunnet, kuid tegelikult on selle taga nikotiini sõltuvusest põhjustatud ärevus, mida uue doosiga leevendatakse. Sigaretisõltuvus loob emotsionaalse nõiaringi.

Lisaks näitavad uuringud, et suitsetajad on suurema tõenäosusega depressioonis ning sigaretid lühendavad vaimse tervise probleemidega inimeste eluiga keskmiselt 10–20 aastat.

See on aga ainult osa ohust. Tervishoiuspetsialistid on märganud, et juba 10 sekundit pärast põleva sigareti suitsu esimest sissehingamist jõuavad selles sisalduvad mürgised ained ajju, südamesse ja teistesse organitesse.

Suitsetamine hakkab ajapikku negatiivselt mõjutama kõiki kehaosi, põhjustades mitmesuguseid kroonilisi haigusi. Kokkuvõttes kannatab suitsetajate heaolu ja välimus, põhjustades hambaprobleeme, nõudes pidevalt rahalisi väljaminekuid ja ohustades ümbritsevate inimeste tervist.

Põlemisel tekkivad ained laastavad tervist

Et paremini mõista sigarettide suitsetamise kahjulikkust, tasub teada, mis toimub sigareti suitsetamise ajal. Sigareti suitsetamine vabastab küll nikotiini, mis võib põhjustada suitsetamissõltuvust, kuid siiani puuduvad uuringud, mis tõestaksid, et see on teiste tervisehädade peamiseks põhjuseks.

Oluliselt tõsisemad on peaaegu 900-kraadisel temperatuuril toimuva põlemisprotsessi käigus tekkivad ained. Teadolevalt eritatakse selle käigus enam kui 6000 mürgist ainet, sealhulgas enam kui 100 kantserogeeni, mis soodustavad vähi teket.

Need ained mängivad suurt rolli tervete rakkude hävitamisel ning on vähktõve ühed peamised põhjustajad. Lisaks sellele eraldub sigarettide põletamisel rohkelt teisi ohtlikke aineid, mürgiseid vaike, süsinikdioksiidi ja muid tervist kahjustavaid ühendeid.