/nginx/o/2011/11/10/828146t1h93e6.jpg)
Tuntud Soome meditsiiniajakirjas Lääkärlehti ilmus artikkel Eesti arstidest Soomes, kus meie tohtrid räägivad Soomes töötamise põhjustest – peale korraliku palga on Soomes arsti elukutse au sees ja arstide vahel valitsevad kollegiaalsed suhted.
Miks Eesti arstid Soome lähevad?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artiklis kirjutatakse Eestist pärit perearstist Anna Luigest, kes töötab iga kolmanda nädala Soomes Kankapään tervisekeskuses. 43-aastase tohtri sõnul peaks ta ilma Soome tööotsata töötama Eestis topeltkoormusega, vahendas Med24 Soome ajakirja.
«Soomes on arsti netopalk neli korda suurem. Tänu Soome tööle saavad minu lapsed hea hariduse ja neil on võimalik oma harrastustega tegeleda,» rääkis Luik ajakirjale antud intervjuus.
Mikkeli tervisekeskuses töötav 40-aastane Andrei Borissov tunnistab, et töötas enne Soome tulekut Eestis kolmel ametikohal. Nüüd töötab ta kaks nädalat Soomes ja siis jälle 1,5-2 kuud Eestis.
Luik ja Borissov ei ole läinud Soome vaid palga pärast. Mõlemad leiavad, et töö Soomes arendab professionaalselt ja on hea vaheldus vaid Eestis töötamisele. Mõlemad Eesti arstid toovad erinevusena välja ka selle, et austatakse arsti ja tema tööd.
Soomes on patsientidel kombeks oma arsti tänada. «Eestis on vahel teistmoodi, ehk see on Nõukogude pärand. Soome tööpäev lõpeb siis kui on kokku lepitud, Eestis patsiendid helistavad ja koputavad uksele ka õhtul,» rääkis Luik.
Naine tõi välja ka selle, et Soomes valitsevad arstide vahel kollegiaalsed suhted. Kolleegid aitavad ja vajadusel saab nõu küsida valves olevalt eriarstilt. «Eestis ei aita sind keegi. Perearst on üksi oma küsimustega kui tal just ei ole oma tuttavat eriarsti,» selgitas ta.
Mõlemad Eesti arstid leiavad, et arstide väljaõpe on Eestis samal tasemel kui Soomes. Eestis on vähem bürokraatiat ja kõikvõimalike vormide täitmist, kuid samas saab Soomes arst rohkem keskenduda arsti tööle. Eesti haiglate tehniline varustatus võib olla isegi parem kui Soomes.
«Eestis on probleemiks haiglate vaheline vähene koordineeritus ja liiga suur konkurents. Väikesesse riiki hangitakse palju kallist tehnikat, millele siis püütakse leida rakendust. Eestis pääseb patsient palju kiiremini eriarstile kui Soomes,» rääkis Luik.
Mõlemad arstid leiavad, et paljud praegu välismaal töötavad Eesti arstid naasevad lähitulevikus kogemuse võrra rikkamana tagasi Eestisse ja sellest on kasu kogu ühiskonnale.