Neuroloog: migreen võib avalduda ka kõhuvaluna või valuta

Neuroloog Mark Braschinsky tõdeb, et stress mõjub inimestele erinevalt, mõnel hakkab pea valutama hoopis lõdvaks lastes. Stressi puhul on aga teada, et aju sünteesib teatud aineid rohkem, teatuid vähem. Selline ebakõla võib vallandada atakke nendel, kel esineb migreen või pingetüüpi peavalu. Foto: Margus Ansu

Valu, esirinnas peavalu, on kõige sagedasem kaebus, miks inimesed pöörduvad tervishoiusüsteemi poole, nendib Tartu Ülikooli kliinikumi närvikliiniku neuroloogia osakonna vanemarst-õppejõud Mark Braschinsky. Neuroloog on aidanud välja töötada nutika rakenduse Migrevention, mis aitab kasutajatel migreene ja peavalusid paremini jälgida, ning nüüd toetab seal nõustamisega ka peavaluõe.

Kümnel protsendil elanikkonnast ei ole kunagi peavalu olnud. 90 protsenti on seda vähemalt korra elus kogenud, ütleb Braschinsky.

Mis võib kümmet protsenti inimestest peavalude eest kaitsta?

Kui keegi selle avastaks, oleks ta Nobeli preemia kandidaat. Teaduskonverentsidel räägitakse järjest rohkem, et äkki peaksime uurima inimesi, kel pea ei valuta – mis neil «viga» on? Ehk mis on kaitsvad tegurid? Arvan, et see taandub suuresti geneetikale, elustiilile muidugi ka.

Kas geneetika võib peavalude puhul hea eluviisi üles kaaluda?

Esmase peavalu nagu pingetüüpi, kobarpeavalu või migreeni korral mängivad kindlasti rolli geneetilised tegurid. Mõnel haruldasemal migreeni vormil on teada väga kindlad geenimutatsioonid, mis on sellega seotud. Näiteks perekondliku hemipleegilise migreeni puhul on avastatud juba kolm geenimutatsiooni. Tavalise migreeni puhul viitab perekondlik eelsoodumus tugevalt sellele, et geneetikal on ikka väga oluline roll.

Migreen võib esineda valuta. Millised on haruldasemad peavalud?

Harvemad migreeni vormid on sellised, kus peavalu ei tekigi ning kogu migreeni väljendus ongi ainult nn aurad – isemööduvad kas nägemis-, kõne- või tundlikkusehäired. Mõnel inimesel lisandub sellele vaid väga kerge peavalu.