Tunnine vesipiibuseanss võrdub rohkem kui 100 sigareti suitsetamisega

Vesipiipu tõmbavad põhiliselt noored. Foto: Raigo Pajula

Tänavapildis ei pruugi enam naljalt suitsetavat teismelist kohata. Kuid selle asemel, et muutusest rõõmu tunda, tasuks piiluda kulisside taha – kas tõesti on suudetud suitsetamine noorte harjumustest välja juurida ja seeläbi rahva tervist parandada?

Eesti rahvastiku tervisekäitumise uuringust selgub, et 16-24-aastaste noorte seas oli 2020. aastal igapäevasuitsetajaid 19 protsenti, samal ajal 45+ meeste seas 28 protsenti. Samuti selgus, et noored ei proovi enam suitsu 11-12-aastaselt nagu varem, vaid pigem hiljem.

«Klassikaliste sigarettide asemel puutuvad kaasaja noored rohkem kokku teiste nikotiini sisaldavate alternatiivtoodetega. Nagu näiteks e-sigaretid, mokatubaks ja nikotiinipadajad. Lapsed ja noorukid ei oska hinnata erinevate toodete tervisekahjusid ning ei pea neid oluliseks, kuna tervisehädad tekivad alles aastate pärast,» selgitab Tervise arengu instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna vanemspetsialist Anna-Liis Kulpas. «Mida nooremalt neid proovida ja katsetada, seda suurem tõenäosus on olla tulevikus nikotiinisõltlane.»

Et nimetatud alternatiivid on tervisele ohutud, on valearusaam – kõik need tooted põhjustavad siiski tervisele mingil määral ohtu. Nikotiin toimib ikka ühtmoodi – kas suitsumahviga kopsu tõmmates, huuletubakana igeme vahel või tsellofanpakendis nikotiinipadjakese kaudu. Ka põsktubakas snusi on nikotiinipreparaat; ka e-sigarettide nikotiinivabas e-vedelikus leidub vähesel määral nikotiini. Kuidas neid ka ei vaataks, on nad kõik siiski sõltuvust tekitavad nikotiinitooted.

Noored otsivad täiskasvanutest enam ühtekuuluvustunnet, soovides teisisõnu käituda selliselt, et oleks võimalik kuuluda kindlasse seltskonda. Seetõttu tehakse ka sõltuvust tekitavate ainete tarbimise osas valikuid tihti teiste omavanuste järgi.

«Sõprade olemasolu on noortele väga oluline ja kartes neid kaotada, minnaksegi kaasa tegevustega, mis tegelikult paljudele meele järgi ei ole. Kuna ka tervist kahjustavaid sümptomeid esialgu ei esine, siis ei teki ka hirmu tervise pärast,» tõdeb Kulpas.

Kuidas oleks kasvõi lähedastel võimalik noori nikotiinisõltuvustest võõrutada?

Anna-Liis Kulpas toob välja põhilised punktid:

• Ära anna ise eeskuju ega tarbi ühtegi nikotiini- ega tubakatoodet, kui soovid, et sinu laps või sõber sõltuvusest vabaneks või selle küüsi ei langeks.
• Kui ka lähedased on nikotiinisõltlased, tasuks alati lobumise teekond võtta ette koos, et rasketel hetkedel oleks rohkem üksteisemõistmist ning toetamist.
• Innustage lähedast võtma ette loobumisteekond, mille kohta saate küsida nõu näiteks oma perearstilt.
• Kindlasti peaks andma loobujale teada, et kui tekib tagasilanguse moment, siis alati tasub toetajaga kontakti võtta ja koos läbi arutada, miks otsustati loobuda.

Praktilisi soovitusi, kuidas nikotiini sisaldavaid tooteid tarbivale noorele loobumisteekonnal abiks olla, leiab lehelt www.tubakainfo.ee

Kas teadsid, et…

• Veipimine tekitab kopsudes samasuguseid muutusi nagu tavaliste sigarettide suitsetamine.
• Nuusktubakas sisaldab ühtekokku 28 erinevat vähki tekitavat ainet.
• Snus tekitab igemehaigusi ja põletikke, hammaste lagunemist ja nende väljakukkumist. Kaasnevateks nähtusteks on halb hingeõhk ning kollakaspruun naeratus.
• Huuletubaka tarvitamisel on risk jääda nikotiinist sõltuvusse 2-4 korda suurem.
• Tunnine vesipiibuseanss võrdub rohkem kui 100 sigareti suitsetamisega.
• E-sigaretid on suitsu- ja tubakavabad, kuid enamasti mitte nikotiinivabad – sõltuvust tekitavad need ikka.

Allikas: TAI