Uuringus ilmnes, milliste haiguste suhtes tuleb unetuid jälgida

Pikemalt kestva unetuse põhjus tuleks välja selgitada, et see ei muutuks krooniliseks ja kogu tervist kahjustavaks. Foto: Shutterstock

Insomnia ehk unetus, levinuim unehäire, on esinemissageduselt teine vaimse tervise häire ja see esineb 35–50 protsendil rahvastikust aasta jooksul. Uuringutega on ilmnenud, et insomnia esinemise risk võib olla geneetiliselt määratud: 1,3 miljoni eurooplase andmete analüüsil leiti 248 üksikut nukleotiidi polümorfismi (DNA järjestuse variatsioonid), mis seondusid insomnia esinemisega, kirjutab Eesti Arst.

Hiina uurijad analüüsisid avalikult kättesaadava Ühendkuningriigi andmebaasi andmeil geneetiliselt määratud insomniariskiga isikute seoseid haigestumisega 14 erinevasse südame-veresoonkonnahaigusesse ja 17 kardiometaboolse riskiteguri esinemisega, rakendades Mendeli juhuslikustamise meetodit.

Geneetiliselt määratud insomniariskiga isikutel ilmnes selgelt suurenenud risk haigestuda isheemilisse insulti, transitoorsesse isheemilisse atakki, koronaarhaigusesse, kodade virvendusarütmiasse, südamepuudulikkusesse, arteriaalsesse hüpertensiooni ning erinevatesse trombootilistesse haigustesse. Samuti esinesid kardiometaboolsed riskitegurid – suurenenud kehamassiindeks, veres triglütseriidide sisalduse kasv ja HDL-kolesterooli madalad väärtused veres – sagedamini geneetiliselt määratud insomniariskiga isikutel.

Uuring kinnitab unehäirete seost suurenenud riskiga haigestuda kardivaskulaarsetesse haigustesse. Otstarbekas on jälgida unehäiretega isikutel kardiovaskulaarsete riskitegurite esinemist ja nende muutumist, et neid vajaduse korral õigel ajal korrigeerida.