/nginx/o/2020/10/02/13386219t1hbca0.jpg)
Amüotroofiline lateraalskleroos ehk ALS on närvisüsteemi haigus, mis hävitab aegamisi aju ja seljaaju närvirakke, viies haige halvatuse ja surmani. Ehkki ALSile pole leitud ravi, jõudsid Briti teadlased haiguse võitmisele sammukese lähemale, vahendab Novaator.
Neuroteadlane Jasmine Harley Francis Cricki instituudist ja kolleegid kirjeldavad ajakirjas Brain Communications, kuidas neil õnnestus keemilise ühendi abil muuta rakutasandil olematuks üks ALSi põhitunnuseid.
Enamikul ALSiga haigetel jäävad RNAd siduvad valgud kinni valesse kohta. Need peaksid olema motoneuroni tuumas, kuid satuvad hoopis rakust välja, seda ümbritsevasse tsütoplasmasse.
Uurimisrühmal õnnestus ALSiga patsientide rakuproovides valkude liikumine peatada, kui nad tõkestasid rakkudes VCP-nimelise ensüümi.
Kui ensüüm tõkestati, jagunesid ka RNAd siduvad valgud neuronituuma ja tsütoplasma vahel taas normaalselt. Olgugi, et esialgu õnnestus katse vaid ühe haigustüvega ja laboritingimustes, on see võitluses ALSiga suur samm edasi.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)