Teadlased kinnitavad, et mediteerimine tugevdab ajuühendusi

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Miljonid inimesed üle maailma otsivad vaimset selgust meditatsiooni kaudu ja enamik neist on inspireeritud budismi tavadest. 

Meditatsiooni praktiseerijad räägivad, et see aitab meeli rahustada, mõtteid värskendada ja «mürast» läbi lõigata, et näha, mis on tõeliselt oluline. Teaduslikult on aga meditatsiooni mõju tõestamine olnud keeruline, kirjutab Medical Xpress. 

Binghamtoni ülikooli uurimisgrupp jälgis, kuidas mõjutab paar kuud kestev mediteerimine ajumustreid kümnel üliõpilasel. Uuring avaldati ajakirjas Nature.

2017. aasta sügisel algas uuring MRI-skaneeringuga Cornelli ülikoolis. Uuringu eestvedaja George Weinschenk, kes on kauaaegne meditatsioonipraktik, õpetas osalejaid mediteerima. Uuringus osalejad pidid harjutama mediteerimist viis korda nädalas kümme kuni viisteist minutit ja pidama selle kohta päevikut. 

Uuring näitas, et meditatsiooni praktiseerivad inimesed suudavad oma aju lülitada paremini ühelt tegevuselt teisele. Näiteks unistamise või nii-öelda oma mõtetes olemise ajal, ei pane inimene välismaailmas toimuvaid muutusi tähele. Seega võib mediteerimine parandada ajuühendust, mis tegeleb unistamise ja tähelepanu nõudvate ülesannetega. 

«Tiibetlased peavad tähelepanu koondamise ja keskendumise eesmärki üheks enesearengu aluspõhimõtteks,» märkis Weinschenk. 

Kuna tegemist on pikaaegse uuringuga, analüüsivad Weinschenk ning teine uuringu eestvedaja Weiying Dai endiselt saadud andmeid. Nad loodavad leida võimalust, kuidas oleks meditatsioonist kasu Alzheimeri tõve ja autismi all kannatavatel inimestel.