Viljatus puudutab iga kuuendat paari ning kõige sagedasem naisepoolne probleem on hormonaalsed kõrvalekalded, mis toovad kaasa ainevahetuse häired ja menstruaaltsüklite ebakorrapärasuse.
Kõrvalekalded diagnoositakse enamikul juhtudel polütsüstilise munasarja sündroomina (PCOS), mille korral on munarakkude vabanemine munasarjast tugevalt häiritud. PCOS puudutab 5–13% kõigist viljakas eas naistest ning moodustab 10–20% naisepoolse põhjusega juhtumitest, millega jõutakse viljatusravi kliinikusse.
Teadusuuring avaldati Nature grupi ajakirjas Scientific Reports ning koostöös osalesid Tartu Ülikooli, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse (Tervise-TAK) ja Oulu Ülikooli teadlased.
PCOS-iga naistel on kolm korda suurem raseduse varajase katkemise oht.
Uuringu tulemusena leiti, et PCOS-iga patsientide emaka limaskest, kuhu peaks pesastuma embrüo, reageerib viljatusravis kasutatavale progesteroonipreparaadile teistmoodi kui terve patsiendi limaskest.
«Meie tulemus näitab, et praegu kasutusel oleva ravimeetodiga ei saavutata molekulaarsel tasemel emaka limaskesta rakkude normaalset talitlust. Viimane on aga oluline eeldus embrüo edukaks pesastumiseks ja raseduse lõpuni kulgemiseks. Seda toetab ka fakt, et PCOS-iga naistel on kolm korda suurem raseduse varajase katkemise oht,» selgitas Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste doktorant ja Tervise-TAK-i teadur Marina Loid.
Tervise-TAK-i andmeanalüütik Alvin Meltsov tõi olulise leiuna esile, et progesteroonipreparaat mõjutas PCOS-iga naiste rakkudes märkimisväärselt põletikulisi protsesse ning ka teisi rakkude kasvamises ja omavahelises suhtluses olulisi signaaliradasid.
«Me nägime üllatusega, et PCOS-iga naiste rakud käitusid hormonaalse töötluse tulemusel teisiti kui tervete naiste rakud. See on väga oluline tulemus, mille meditsiinilise väärtuseni jõudmiseks tuleb teha veel uuringuid,» ütles Meltsov.