/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/08/23/14012174t1h3c70.jpg)
Siseministeerium ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis koos partneritega korraldavad sel nädalal konverentsi, mis toob kokku lähisuhtevägivalla eksperdid nii Eestist kui ka välismaalt.
Lähisuhtevägivalla konverents: ainult 10 protsenti juhtumitest jõuab politseisse
24.–25. augustil toimuval konverentsil «Lähisuhtevägivallast lähedalt ja kaugelt» osalevad Eesti tunnustatud lähisuhtevägivalla eksperdid Airi Mitendorf, Margo Orupõld, Kaia Kastepõld-Tõrs, Anne Kleinberg ja Karin Talviste. Soomest kõneleb konverentsil Ujun Ahmed, lisaks saavad sõna Jane Monckton Smith Suurbritanniast, dr Amy Bonomi ja David Martin ning Scott Miller USAst, Marius Rakil Norrast ja Stina Holmberg Rootsist.
«Lähisuhtevägivald on väga keeruline vägivallaliik, sest väga sageli ei küsi kannatanud abi. Eestis läbiviidud uuringud näitavad, et umbes 10 protsenti juhtumitest teavitatakse. Seega on meil veel väga pikk tee minna selleni, et inimesed julgeksid enda kannatustest teatada,» ütles konverentsi peakorraldaja Kadri-Ann Lee.
Eestis on viiendik inimestest elu jooksul lähisuhtevägivallaga kokku puutunud ning politsei saab ööpäevas üle 40 sellise teate. Siiski jääb suur osa juhtumitest varjatuks.
Lee lisas, et 2020. aasta oli raskete lähisuhtevägivalla kuritegude vaates eriline aasta, sest tapeti 16 inimest, mis on rohkem kui varasematel aastatel.
«Seetõttu tuleb teemast ikka ja jälle rääkida, et ohvrid teaksid abi küsida ning abistajad oskaksid ja suudaksid abi anda. Oluline roll on lähisuhtevägivallaga võitlemisel ka ühiskonnal, et naabrid, kool, lasteaed, sõbrad märkaksid ja julgeksid abi pakkuda,» rõhutas Lee.
Eestis on viiendik inimestest elu jooksul lähisuhtevägivallaga kokku puutunud ning politsei saab ööpäevas üle 40 sellise teate. Siiski jääb suur osa juhtumitest varjatuks.
«Võrdne ja kaasav ühiskond, kus kõigil on hea elada, peaks olema meie kõigi ühine eesmärk. Võrdne ühiskond eeldab mis tahes soolise vägivalla puudumist. Seetõttu on Põhjamaade Ministrite Nõukogu prioriteet koostöös lähinaabritega välja töötada ja kasutusele võtta tõhusad meetodid, et kaotada soolise vägivalla kõik vormid,» ütles Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse nõunik Merle Kuusk.
Ta lisas, et konverentsil on hea võimalus saada ülevaade näiteks Rootsi uue n-ö nõusolekuseaduse praktikasse rakendamise tulemustest ja Norras kasutusel olevatest meetoditest ning tavadest, mis aitavad muuta vägivaldset käitumist.
Konverents on osa projektist «New ways to tackle gender-based violence: Nordic and Baltic approach in 2021–2022». Konverentsi korraldavad siseministeerium, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, justiitsministeerium, sotsiaalministeerium, politsei- ja piirivalveamet, sotsiaalkindlustusamet ja prokuratuur.