Facebook laastab enesehinnangu ja soodustab depressiooni tekkimist

Facebook Foto: Elmo Riig / Sakala

Sagedane Facebooki külastamine ning suur arv virtuaalseid sõpru pole vaimsele tervisele kasulik, näitavad suisa kolm uut uuringut.

Facebooki sõbrakutse parandab tuju ega lase end üksikuna tunda. Kuid suur hulk virtuaalsõpru võib tekitada mulje, et isiklik päriselu on haletsusväärne. Facebook iseenesest pole kahjulik, kuid laseb inimestel ennasthävitavalt käituda – kurta elu üle ning võrrelda teiste saavutusi enda omadega, kirjutas Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Inimesed teavad, et nende Facebooki-sõbrad kirjutavad sõnumeid oma elu kohta nii, et see näitaks neid võimalikult paremas valguses. Kuid teiste staatusteuuenduste lugemine teeb ikka meele mõruks.

Facebooki sõprade fenomeni uurisid Madridis asuva Instituto de Empresa ülikooli teadlased Mudra Mukesh ja Dilney Goncalves. Selgus, et sõbrakutsetele vastamine teeb inimeste tuju väga heaks.

Seevastu oma sõprade staatuseuuenduste lugemine tekitab ebakindlust. Kui Mukesh palus inimestel hinnata oma saavutusi, andsid endale kõige madalama hinde need, kes olid pidevalt kursis oma arvukate Facebooki-sõprade teadetega.

Staatuseuuenduste lugemine pole probleemiks neile, kellel on vähe internetisõpru. Mukeshi uuringu põhjal tekkis staatuseuuenduste jälgimisel halb meeleolu, kui Facebooki-sõpru oli rohkem kui 354. Kuid uurija hoiatas, et see arv ei ole universaalne, vaid tulenes lihtsalt küsitluse valimi suurusest.

«Väike hulk Facebooki-sõpru tähendab väiksemat tõenäosust lugeda midagi kelkivat ja eputavat,» selgitas Mukesh. Suur sõpradering toob paratamatult kaasa kõikvõimalike uudiste tulva – kraadikaitsmised, kihlumised, pulmad, laste sünnid. Alaväärsustunne võib tekkida isegi siis, kui endale aru anda, et inimesed annavad teada vaid headest uudistest.

Samuti võib Facebooki kasutamine soodustada depressiooni tekkimist. Sellisele järeldusele jõudsid üliõpilaste küsitlemisel Houstoni ülikooli psühholoogid. See ei tähenda loomulikult seda, et Facebook tekitab masendust, vaid murtud olekus inimesed kipuvad rohkem aega sotsiaalvõrkudes veetma. Näiteks noormeeste jaoks on Facebook võimalus end teistega võrrelda. See omakorda tekitab depressiooni.

Uurimuse autori Mai-Ly Nguyeni sõnul on Facebook uus meedium, kus mehed üksteisega võistlevad. Argielus on just mehed need, kes end pidevalt sookaaslastega võrdlevad. Seetõttu kipubki olema nii, et naised kasutavad Facebooki suhtlemiseks ning mehed selleks, et teistega konkureerida.

Mõned inimesed aga ei soovi endast Facebooki abil paremat pilti anda, vaid kurdavad avalikult oma muresid. Madala enesehinnangu korral tundub Facebooki sarnane internetileht turvalisema suhtluskohana kui päriselus teistega kohtumine. Kuid lõputu hala Facebooki-seinal võib ka olemasolevad sõbrad eemale peletada, näitas ajakirjas Psychological Science ilmuv uurimus.

Ontario Waterloo ülikooli teadlased kogusid andmeid 117 inimese Facebooki-kasutusharjumuste, veebis veedetud aja ning enesehinnangu kohta. Samuti registreerisid teadlased kõik katseisikute postitused. Seejärel palusid uurijad staatuseuuendusi hinnata teisel vabatahtlike rühmal.

Inimesed pidid postituste põhjal hindama, kas selle autor meeldis neile. Polnud üllatus, et inimesed hindasid kõrgemalt positiivsete sõnumite kirjutajaid.

Kui võhivõõrad ei mõista muret, kas sõbrad on hoolivamad? Selle teadasaamiseks tegid uurijad veel ühe katse, kus nad kogusid ligi saja tudengi staatuseuuendusi koos meeldimiste ja kommentaaridega.

Selgus, et kõrge enesehinnanguga üliõpilaste puhul pälvis negatiivse sisuga teade rohkem tähelepanu. Arvatavasti sellepärast, et selle sisu oli tavatu ja tekitas sõprades muret. Madala enesehinnanguga inimeste pidev kurtmine jäi ka sõprade hulgas tähelepanuta.

Kas loobuda nüüd kohe Facebooki kasutamisest? Sellega pole kiiret. Pigem soovitavad psühholoogid olla ettevaatlikud ning meeles pidada, millised lõksud Facebookis varitsevad.
Kui endale pidevalt meelde tuletada, et kaaskodanikud soovivad end näidata parematena ja edukamatena, on kergem tekkiva enesehaletsusega toime tulla. Samuti tasub arvestada, et mida pikem on sõprade nimekiri, seda suurem on tõenäosus saada häirivat infot.