Probleemid suus võivad panna põntsu kogu tervisele

Marilin Vikat
, vanemtoimetaja
Copy
Kui hammas valutama hakkab, võib kahjustus olla juba väga suur. Selle vältimiseks tuleb käia hambaarsti juures täiskasvanutel üks kord ja lastel kaks korda aastas.
Kui hammas valutama hakkab, võib kahjustus olla juba väga suur. Selle vältimiseks tuleb käia hambaarsti juures täiskasvanutel üks kord ja lastel kaks korda aastas. Foto: Vladislav Musakko / Virumaa Teataja / Postimees Grupp AS

Eesti inimesi kimbutavate suu- ja hambahaiguste hulgas on kaks kõige levinumat haigust hambakaaries ehk hambaaugud ning igemepõletik ehk gingiviit, mis ravimata areneb edasi parodontiidiks. Ravita jäävad probleemid suus mõjuvad halvasti ka üldtervisele, nendib Unimed Kliinikute hambaarst Hedvig Alasi.

«Parodontiit on krooniline põletikuline haigus, mida iseloomustab hamba kinnituskudede järkjärguline hävimine. Parodontiit kujuneb tavaliselt välja mitme aasta ja aastakümne vältel ning ohustab eelkõige keskealisi ja vanemaid patsiente,» ütleb Alasi.

Põletik annab bakteritele pääsu vereringesse

«Parodontiidi korral taandub hammast ümbritsev luu ning ka igemed. Hamba ümbrusesse ning igemetaskusse kogunenud hambakivi ärritab iget ning ige nii-öelda põgeneb selle eest. Ravimata jätmisel hakkavad hambad liikuma, kuni lõpuks kukuvad välja.»

Parodontiidi mõju üldtervisele on näidanud Alasi sõnul mitu uuringut. Kindlad seosed on leitud südame-veresoonkonnahaiguste, diabeedi ning raseduse ebasoodsate tulemustega. «Põletikus igemed loovad bakteritele ja nende elutegevuse produktidele võimaluse pääseda süsteemsesse vereringesse. Krooniline põletik suuõõnes halvendab kahtlemata elukvaliteeti ja raskendab üldhaiguste ravimist.» Arsti sõnul on parodontiidi arengut soodustavaid riskitegureid mitu. Üks märkimisväärsemaid on kindlasti tubaka tarvitamine. «Suitsetajatel esineb kuni kuus korda suurema tõenäosusega parodondi kudede kahjustus, nende ravitulemus on halvem ning suurem risk on haiguse taastekkeks.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles