L, 8.10.2022

Eestlaste ja soomlaste geneetiline ühisosa tekkis tuhat aastat tagasi

PM Tervis
Eestlaste ja soomlaste geneetiline ühisosa tekkis tuhat aastat tagasi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Toomas Kivisilla sõnul leiti, et tänased Eesti-sisesed maakondade tasemel ilmnevad geneetilised erinevused olid kujunenud välja juba ilmselt muinasaja lõpuks.
Toomas Kivisilla sõnul leiti, et tänased Eesti-sisesed maakondade tasemel ilmnevad geneetilised erinevused olid kujunenud välja juba ilmselt muinasaja lõpuks. Foto: ARGO INGVER

On teada, et eestlaste geneetiline taust on mitmekülgne ning eelkõige sarnaneme oma geograafiliste naabritega. Nüüd leiti Tartu Ülikooli teadlaste uurimistöös selge ühisosa ülemere naabrite ehk soomlastega, mis pärineb umbes 1000 aasta tagusest ajast.

Uurimuse juhtivautori, Tartu Ülikooli populatsioonigeneetika kaasprofessor Toomas Kivisilla sõnul uuriti üle 143 000 Eesti geenivaramu geenidoonori ning Eesti alade eelajalooliste ning keskaegsete indiviidide hammastest eraldatud DNA andmeid mõistmaks, kuidas on vormunud eestlaste geneetiline päritolu viimase paari aastatuhande jooksul. «Esmalt täheldasime, et tänased Eesti-sisesed maakondade tasemel ilmnevad erinevused olid kujunenud välja juba ilmselt muinasaja lõpuks,» märkis Kivisild, kes töötab professorina ka KU Leuveni ülikoolis Belgias.

Uurimistöös näidati kaasaegsete ja keskajal elanud inimeste genoomide alusel, et eestlaste ja soomlaste geneetiline ühisosa pärineb umbes 1000 aasta tagusest ajast, mis oli enne soomlaste populatsiooni märgatavat kasvu. Autorite sõnul toimus toona liikumine Eestist Soome poole. «Need leiud peegeldavad selgelt eestlaste ja soomlaste ühist päritolu 1–2 tuhande aasta eest eksisteerinud lähtepopulatsioonist,» sõnas Mait Metspalu, TÜ evolutsioonilise genoomika professor.

Kristiina Tambets

Karl Erik Piirimees

Sarnaselt populaarseid geeniteste pakkuvatele ettevõtetele, kes otsivad klientide sugulasi, kasutati siin töös meetodeid, mis põhinevad indiviidide vaheliste pikemate geenijuppide jagamisel. «Sellised meetodid aitavad tuvastada kuni paarkümmend kolmanda kuni viienda põlve nõbu iga saja soomlase kohta. Leitud «nõbusid» ei saa aga pidada lähisugulasteks, sest geneetiline ühisosa pärineb selleks liiga ammusest ajast,» selgitas TÜ arheogenoomika professor Kristiina Tambets.

Teadlaste sõnul toetavad töös leitud tulemused keeleteadlaste poolt välja pakutud seletust eesti ja soome keelte lähedusele. «Esimese aastatuhande lõpul hakkasid lahknema paralleelselt ka soome ja eesti keel,» ütles TÜ vana DNA teadur Lehti Saag.

Uurimistöö on osa mahukast soome-ugri rahvaste geneetilist päritolu uurivast teadusprojektide seeriast, millega TÜ genoomika instituudis on juba mitu aastakümmet tegeletud. «Kasutatud metoodika lubab Eesti-siseseid regionaalseid geneetilisi erinevusi tuvastada lisaks kaasaegsetele inimestele ka vanadest skelettidest ning tulevikus soovime uurida juba laiemalt nii mobiilsuse kui sugulussidemete kujunemist,» ütles Kivisild.

Märksõnad
Tagasi üles