Teadlased avastasid lihtsa viisi, kuidas saab ise ära hoida tõsiseid südamerikkeid

Vedeliku tarbimine on südametervise üks alustala. Foto: Shutterstock

Vastavalt Euroopa Kardioloogide Seltsi (ESC) praegu peetaval kongressil esitatud uuringutele võib piisav vedeliku tarbimine läbi elutee vähendada südamepuudulikkuse tekke riski, vahendab Medical Xpress.

«Meie uuring näitab, et hea vedeliku taseme säilitamine võib ära hoida või vähemalt aeglustada muutusi südames, mis põhjustavad südamepuudulikkust,» ütles uuringu autor dr Natalia Dmitrieva USA riiklikust südame-, kopsu- ja vereinstituudist. «Tulemused näitavad, et peame pöörama tähelepanu iga päev tarbitava vedeliku kogusele ja tegutsema, kui leiame, et joome liiga vähe.»

Iga päev soovitatakse naistel tarbida vedelikku 1,6–2,1 liitrit ja meestel 2–3 liitrit. Ülemaailmsed uuringud on aga näidanud, et paljud inimesed ei tarbi isegi soovituslikku miinimumi. Vereseerumi naatriumitase on seisundi täpne näitaja: kui inimesed joovad vähem vedelikku, suureneb seerumi naatriumi kontsentratsioon. Seejärel üritab keha vett säästa, aktiveerides protsesse, mis teadaolevalt aitavad kaasa südamepuudulikkuse tekkele.

Uuringus vaadati, kas piisav vedeliku tarbimise näit keskeas ennustab südamepuudulikkuse teket 25 aastat hiljem. Uurijad vaatasid ka seost vedeliku tarbimise ja südame peamise pumpamiskambri ehk vasaku vatsakese seinte paksenemise vahel — seda nimetatakse vasaku vatsakese hüpertroofiaks —, mis on südamepuudulikkuse diagnoosi eelkäija.

Analüüs viidi läbi 15 792 täiskasvanu ateroskleroosi riskigruppi kuuluva inimese näitajate põhjal. Osalejad olid värbamisel 44–66-aastased ja neid hinnati viie visiidi jooksul kuni 70–90-aastaseks saamiseni.

Osalejad jagati nelja rühma, lähtudes nende keskmisest naatriumi kontsentratsioonist esimesel ja teisel uuringuvisiidil esimese kolme aasta jooksul: 135–139,5, 140–141,5, 142–143,5 ja 144–146 mmol/l. Seejärel analüüsisid teadlased iga rühma puhul inimeste osakaalu, kellel oli tekkinud südamepuudulikkus ja vasaku vatsakese hüpertroofia viiendaks visiidiks ehk 25 aastat hiljem.

Suurem naatriumi kontsentratsioon seerumis keskeas oli seotud nii südamepuudulikkuse kui ka vasaku vatsakese hüpertroofiaga 25 aastat hiljem. Seerumi naatriumi hulka seostati olulisel määral südamepuudulikkuse ja vasaku vatsakese hüpertroofiaga pärast kohandamist muude südamepuudulikkuse tekkega seotud teguritega: vanus, vererõhk, neerufunktsioon, vere kolesteroolitase, vereglükoos, kehamassiindeks, sugu ja suitsetamine.

Nii vasaku vatsakese hüpertroofia kui ka südamepuudulikkuse risk hakkas 70–90-aastaselt suurenema, kui seerumi naatriumisisaldus ületas keskeas 142 mmol/l.

Dr Dmitrieva ütles: «Tulemused viitavad sellele, et hea hüdratsioon kogu elu jooksul võib vähendada vasaku vatsakese hüpertroofia ja südamepuudulikkuse tekke riski.»

Lisaks võib aidata ka arste teadmine, et seerumi naatriumisisaldus üle 142 mmol/l suurendab kahjulike mõjude riski südamele – see ei ole teadlaste sõnul ebanormaalne tase, aga selle ilmnedes võiks anda inimesele soovituse päevast vedeliku tarbimist tõsta.