Teadlased tuvastasid üllatava teguri, mis pakub kaitset diabeedi tekke eest
26. august 2021, 16:08
/nginx/o/2021/08/26/14020494t1he24e.jpg)
Migreeniga inimestel on väiksem tõenäosus II tüüpi diabeedi tekkeks, samas kui osal inimestest, kellel tekib diabeet, on väiksem vastuvõtlikkus migreenile. Nende seisundite vahelist seost uurivad teadlased avaldasid, kuidas migreenivalu põhjustavad peptiidid võivad mõjutada hiirtel insuliini tootmist, reguleerides eritatava insuliini kogust või suurendades seda tootvate kõhunäärme rakkude arvu.
Need leiud võivad parandada diabeedi ennetamise või ravi meetodeid. Teadlased tutvustasid tulemusi Ameerika keemiaseltsi (ACS) sügiskoosolekul, vahendab Medical Xpress.
Seos kahe haiguse vahel ei ole ilmne. «Migreen esineb ajus, samas kui diabeet on seotud kõhunäärega ja need elundid on üksteisest kaugel,» ütleb projekti peamine uurija, doktor Thanh Do. Tema rühm hakkas teema vastu huvi tundma pärast seda, kui mitmed uurimused kirjeldasid huvitavat pöördvõrdelist suhet.
Närvisüsteemi ja kõhunäärme suhe
Teadlased teadsid juba, et kaks närvisüsteemi peptiidi – kaltsitoniini geeniga seotud peptiid (CGRP) ja hüpofüüsi adenülaattsüklaasi aktiveeriv polüpeptiid (PACAP) — mängivad migreenivalu tekitamisel suurt rolli. Neid samu peptiide ja nendega seotud peptiidi amüliini leidub ka kõhunäärmes. Seal mõjutavad need insuliini vabanemist beetarakkudest.
Insuliin reguleerib veresuhkru taset, aidates teistel keharakkudel glükoosi omastada ja kas seda säilitada või kasutada energia saamiseks. II tüüpi diabeedi korral muutuvad need rakud insuliini suhtes resistentseks ja ei suuda glükoosi imada, põhjustades kõrget veresuhkru taset. Beetarakud kompenseerivad seda esialgu insuliini tootmise kiirendamisega, kuid lõpuks väsivad ja surevad, süvendades probleemi.
Tänu oma rollile migreeni ja diabeedi korral pakuvad CGRP ja PACAP võimalusi, mis võiks ravida kumbagi neist seisunditest. Hiljuti tulid turule migreeniravimid, mis häirivad CGRPd ja selle rakuretseptoreid, ning uuritakse ka muid ravimeetodeid. Kuid peptiidide toime selgitamiseks on vaja rohkem uuringuid. Do üritab selgitada vastuolulisi järeldusi nende mõju kohta insuliinile.
Potentsiaalid ravis
Peptiidide aktiivsuse uurimiseks hiirtel töötas Do uurimisrühm välja meetodi andmete kogumiseks vaid mõnesajast beetarakust. Hiljuti teatasid nad, et see tehnika näitas, et CGRP alandas inimese insuliini analoogi hiirtel – insuliini 2 taset. Do ütleb, et see võib takistada II tüüpi diabeedi korral tekkivat insuliiniresistentsust. Kuid CGRP oli hiire insuliini 1 reguleerimisel vähem efektiivne, mis toetab varasemaid uuringuid, mis näitavad, et ainult insuliini 1 tootvad hiired on altid diabeedi tekkele.
Haigust seostatakse ka amüliini kuhjumisega, ütleb Aleksandri Antevska, Do labori kraadiõppur. Need agregaadid võivad aidata kaasa beetarakkude kahjustusele, mis muudab tõenäolisemaks II tüüpi diabeedi tekke, märgib Do. Kuna amüliini ja insuliini eritavad beetarakud, võib CGRP kasutamine insuliini tootmise piiramiseks piirata ka amüliini tootmist. See võib kaitsta rakke ja aidata nende funktsiooni normaliseerida.
Arvatakse, et ka PACAP mängib kaitsvat rolli II tüüpi diabeedi vastu. Rühma esialgsed leiud näitavad, et PACAPi funktsioonid võivad sõltuda glükoositasemest. Meeskond on leidnud esialgseid tõendeid selle kohta, et PACAP reguleerib insuliini glükoosist sõltuval viisil ja soodustab beetarakkude kiiret vohamist, mitte ei pane olemasolevaid beetarakke rohkem pingutama – vältides seega olemasolevate rakkude «läbi kulutamise» ohtu. Nad töötavad selle testimiseks välja analüüsimeetodeid.
«Vaatamata nendele positiivsetele tulemustele ei saa te diabeedi ravistrateegiatena kehasse süstida CGRPd ja PACAPi, kuna need peptiidid põhjustavad migreenivalu,» ütleb Do. «Aga kui me mõistame, kuidas nad avaldavad oma mõju insuliini sekretsioonile, saame kavandada peptiidianalooge, mis kontrolliksid insuliini, kuid ei seostuks valuretseptoriga.»
Kuna CGRP ja PACAP võivad näiliselt kaitsta diabeedi eest, muretsevad Do ja teised, et väljatöötamisel olevad või juba turul olevad CGRP- ja PACAP-vastased ravimeetodid võivad soovimatult suurendada diabeediriski. Lisaks on need peptiidid seotud paljude teiste keha kasulike funktsioonidega, näiteks veresoonte laienemisega.