/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/08/30/14032682t1h8b84.jpg)
Eelmise aasta andmete põhjal on rasvumine Eestis sagedamini esinev terviserisk kui alkoholi liigtarbimine, kirjutab Eesti Arst.
Ülekaalulisus ja rasvumine on kogu maailmas saavutanud epideemia mõõtmed. WHO andmeil on kaks miljardit inimest maailmas ülekaalulised, neist 650 miljonit rasvunud (kehamassiindeks 30 ja enam). Eestis on 20 protsenti elanikest rasvunud või ülekaalulised ja selle näitajaga oleme Euroopas 3. kohal Malta ja Läti järel.
Liigse kehakaalu mõju tervisele on kompleksne. Austraalia teadlased analüüsisid Ühendkuningriigi biopanga andmete alusel Mendeli randomiseerimise meetodil rasvumise ja aju hallaine mahu vahelisi seoseid. Kasutati 339 309 isiku andmeid.
Ilmnes, et rasvunutel oli üldiselt aju hallaine maht väiksem. Sealjuures on erineva rasvumistüübiga isikutel sama kehamassi indeksi korral hallaine maht erinev. «Ebasoodsa» kaalutõusuga isikutel (rasv on ladestunud kõhupiirkonda ja siseelundite ümber, kaasneb suur 2. tüübi diabeedi ja koronaarhaiguse risk) oli hallaine maht pea 50 protsendi võrra väiksem kui «soodsa» kaalutõusuga (rasv peamiselt puusade ümber, 2. tüübi diabeedi ja koronaarhaiguse risk ei ole suur) isikutel. Uuringust ilmnes, et suurenenud kehamassiindeksiga isikutel kaasnes iga kolme kilo kaalutõusuga aju hallaine vähenemine 0,3 protsendi võrra.
Aju hallaine mahu vähenemine mõjutab kindlasti vaimset funktsionaalset võimekust. Autorite hinnangul on ilmselt liigse kehakaaluga seotud metaboolsed häired tõsine aju terviserisk.