Kuidas hoiduda üle mõistuse suurtest hambaravikuludest?
31. august 2021, 10:44
Hambaarsti juures soovitatakse käia keskmiselt kaks korda aastas, kuid hambaravi hinnad on väga krõbedad. Eesti Haigekassa toetus täiskasvanud ravikindlustatud inimesele on 40 eurot aastas, ent paraku võivad raviarved ulatuda mitmetesse tuhandetesse eurodesse.
Haigekassa makstava hambaravi hüvitise suurus on täiskasvanute, laste, pensionäride ja erivajadustega inimeste puhul erinev. Alates 2018. aastast on täiskasvanud ravikindlustatud inimese hambaravi hüvitise suurus aastas 40 eurot, sealjuures klient tasub 50% raviarvest.
Tuleb ka silmas pidada, et haigekassa makstav hüvitis katab peamiselt kulu esmavajalike hambaraviteenuste puhul nagu hambaarsti vastuvõtt, diagnostika, hamba eemaldamine, juureravi, tuimestus ja muu taoline.
«Haigekassa hambaravi hüvitist klient kasutada aga ei saa, kui hambaravikabinet ei ole haigekassaga lepingut sõlminud – siis tuleb kliendil kogu raviarve endal tasuda,» kirjeldab olukorda ERGO kindlustuse ravikindlustuse riskijuht Janika Lüüs-Likk.
Kui haigekassa abist jääb väheks, võib kaaluda vabatahtlikku ravikindlustust või õnnetusjuhtumikindlustust, millega saab katta kulutusi hammaste ja igemetega seotud ravi- ja hügieeniprotseduuridele.
Vabatahtliku ravikindlustusega saab kindlustada nii haigekassa hambaravi hüvitist ülevat kuluosa kui ka selliste hambaraviteenuste kulutusi, mida haigekassa ei korva ja mis jäävad üldjuhul täies mahus kliendi enda kanda - näiteks soodapesu, breketravi, proteesimine ja muu taoline. Õnnetusjuhtumikindlustus hüvitab hammaste raviga seotud kulutused juhul, kui hammas või hambad saavad vigastada õnnetusjuhtumi tagajärjel.
Hambaravi kindlustuskaitsega käib üldjuhul kaasas ka omavastutus alates 10% raviarve summast. «Näiteks tööandja poolt oma töötajate kasuks sõlmitava vabatahtliku ravikindlustuse lepinguga saab kokku leppida ka selles, et töötajale omavastutust ei rakendu,» lisab ERGO riskijuht.