Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Arst räägib, mis mõjutab D-vitamiini imendumist ja millal võib selle vaegus kimbutada ka pärast kuuma suve

Piisavas koguses vitamiinide omastamiseks tuleb esmalt üle vaadata oma toidulaud. FOTO: Shutterstock

Tänavune suvi oli kuum ja päikest täis, kuid see ei pruugi anda kindlust, et organism piisavas koguses D-vitamiini varus. Mis mõjutab D-vitamiini imendumist ja millal võib ohustada selle vaegus, räägib SYNLABi laboriarst dr Irina Utenko.

«Lootus, et saime suvel piisavas koguses D-vitamiini, on kindlasti olemas, aga meie igapäevased testimised näitavad, et pigem vajavad Eesti inimeste vitamiinivarud jätkuvalt täiendamist,» ütleb dr Utenko.

Tema hinnangul on soovitatav suvel kogutud D-vitamiini varusid oma organismis hinnata septembri lõpus, oktoobri alguses või kaks-kolm nädalat pärast päikesereisilt naasmist. Päikesest ei piisa, kui organismil on suurenenud D-vitamiini vajadus. Samuti on hea silmas pidada põhjuseid, mis vitamiini imendumist võivad takistada.

Kõrgem D-vitamiini vajadus: rasedus, imetamine ja sport

Kõrgem D-vitamiini vajadus on dr Utenko sõnul rasedatel naistel ja imetavatel emadel, kes peaksid regulaarselt D-vitamiini juurde võtma, et organismi suurenenud vajadus katta. Tartu Ülikooli uurimuse «Vereseerumi D-vitamiini sisaldus raseduse teisel kolmandikul mõjutab rasedustulemust ja ema tervist» kohaselt on D-vitamiini väike sisaldus Eesti rasedate naiste hulgas sage. Selle peamisteks riskiteguriteks on raseduse kandmine vähese päikeseintensiivsusega kalendrikuudel, kuid samuti raseduseelne rasvumine. D-vitamiini tase organismis mõjutab raseduse kulgu ning ema ja lapse tervisenäitajaid. Uurimusest selgub, et Eestis suvekuudel talletatud D-vitamiini varud ei ole meie tulevastel emadel talviseks perioodiks piisavad.

Kõrgem D-vitamiini varu võiks olla dr Utenko sõnul veel regulaarselt tugeva koormusega sportivatel inimestel, et organism pingega paremini toime tuleks.

Nõrgem D-vitamiini süntees nahas kokkupuutel päikesega

Inimese vananedes ei sünteesi nahk enam nii tõhusalt D-vitamiini ning defitsiit on kerge tekkima. Melaniin vähendab naha võimet D-vitamiini sünteesida ning see on põhjus, miks mitte ainult vanemaealistel, vaid ka tumedama nahaga inimestel on süntees nahas nõrgem ning oma varusid tasub kontrollida.

D-vitamiini defitsiidi põhjused pärast kuuma suve on vahel väga argised ja seotud elustiiliga. Dr Utenko sõnul oleks kõige tervislikum aeg päikese käes viibimiseks ajavahemikus kell 9–12 hommikul. Kui paljud meist aga tegelikult, eriti argipäeviti, sel ajal õues õhuvanne võtavad? Lisaks võib D-vitamiini sünteesi nahas mõjutada pilvine ilm, õhusaastumine või päiksekaitsefaktoriga kreemide (suurem kui SPF8) kasutamine.

Defitsiidi põhjused võivad olla seotud inimese tervisliku seisundiga laiemalt.

Imendumine on raskendatud peensoole haiguste korral: tsöliaakia, põletikulised soolehaigused, maovähendusoperatsiooni järgselt või mõnede ravimite tarvitamisel. D-vitamiini vaegus on tavapärane ka kroonilise alkoholismi korral.

D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mis imendub kogu peensoole ulatuses, samas reserv ladestub omakorda maksakoes ja rasvkoes. «Ülekaalulisel inimesel on seetõttu D-vitamiini reserv suur, aga organism ei saa kergesti seda rasvkoest kätte. Kui inimene võtab kaalust alla, siis tasub D-vitamiini annused üle vaadata,» selgitab dr Utenko.

Oluliseks imendumise mõjutajaks on toitumine. Imendumist vähendab liiga kiudainerikas toit, kohviga liialdamine, samuti kipuvad defitsiiti tundma taimetoitlased. Tähele tuleks panna, et teised rasvlahustuvad vitamiinid, näiteks A-, E- ja K-vitamiinid, konkureerivad peensooles lahustumisel ja võivad samuti takistada D-vitamiini lahustumist ja sellega ka imendumist. Seetõttu tuleb tähelepanu pöörata toitumisele tervikuna.

Peale päikesevalguse saavad inimesed D-vitamiini toidust või juurdevõetava preparaadina. D-vitamiini peamised rikkalikud allikad on enamik kuumtöödeldud kalu (eriti räim, lõhe) ja keedetud muna, samuti D-vitamiiniga rikastatud piim ja piimatooted. Toidust saadud või preparaadina võetud D-vitamiin lahustub dr Utenko sõnul peensooles võrdselt. Kuid arvestama peaks, et kuna D-vitamiin on rasvlahustuv, siis tasub seda sisse võtta selle toidukorraga, kus on rohkem rasva. Kasulikud rasvad on näiteks chia-seemned, avokaado, piimarasv, mis tagab parema omastamise.

Miks me tänapäeval D-vitamiinist nii palju räägime?

Dr Utenko sõnul oli vanasti D-vitamiin tuntud pigem kui laste vitamiin. Seda põhjusel, et teada oli vaid osa kasulikest omadustest – see, mis luud ja hambad korras hoiab. Teaduse areng ja uued uuringud on D-vitamiinile viimaste kümnendite jooksul omistanud palju laiema tähenduse. Praegu on teada, et D-vitamiin reguleerib rohkem kui 200 geeni, mistõttu on see vitamiin vajalik paljudes füsioloogilistes protsessides inimkehas.

«D-vitamiin ei reguleeri ainult kaltsiumi ja fosfaadi ainevahetust, et luud ja hambad oleksid korras, vaid mõjutab ka immuunsüsteemi rakke ja insuliini hormooni sünteesi kõhunäärmes, aitab vererõhku reguleerida, vere hüübimist, närvikoe talitlust, aitab hoida lihased toonuses ja parandab sooritusvõimet. D-vitamiini madalat taset seostatakse suurema riskiga haigestuda suhkruhaigusesse, kasvajatesse, erinevatesse infektsioonidesse jne,» selgitab dr Utenko ning lisab, et alahinnata ei saa vitamiini mõju hooajaliste külmetushaiguste ennetamisel. Hiljutised uuringud rõhutavad D-vitamiini rolli meeste tervisele, sest vaegus võib põhjustada madalat testosterooni taset. Seoseid erinevate tervisenäitajatega aitavad analüüside alusel luua arstid.

Tagasi üles
Back