Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt (SDE) soovib, et tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE) selgitaks haigekassa omavoli koondatud haigete haigushüvitiseta jätmisel.
Tanel Kiik peab selgitama koondatud haigete haigushüvitiseta jätmist (1)
Samuti ootab Kütt, et minister seisaks hea selle eest, et nii ajakirjanduses oma loo rääkinud vähihaige naine kui ka kõik teises sarnases olukorras inimesed saaksid kiiremas korras saamata jäänu kätte, teatas partei pressiesindaja reedel.
Augusti lõpul kirjutas Õhtuleht, et haigekassa lõpetas üleöö haigushüvitise maksmise vähki põdevale naisele, kelle tööleping oli lõppenud. «See oli ootamatu ja ülimalt ebaõiglane tegu, kuna ei tulenenud seadusemuudatusest, vaid haigekassa juhatuse otsusest lõpetada 1. juulist hüvitise maksmine kõigile, kelle tööleping oli lõppenud,» ütles Kütt.
«Üllatus oli see ka Tanel Kiigele. On tõsiselt arusaamatu, kuidas minister, kes on ka haigekassa nõukogu esimees, ei ole kursis oma haldusalas toimuvate põhimõtteliste muudatustega, mis puudutavad tuhandeid inimesi,» lisas Kütt.
Kiik kutsus neljapäeval kokku haigekassa, sotsiaalministeeriumi ja tööinspektsiooni esindajad ja teatas kohtumise järel, et seni, kuni haigekassa juhatus haigushüvitise maksmise süsteemi korrastab, tuleb jätkata varasema praktikaga.
Kütt küsib nüüd ministrilt, kui palju inimesi jäi haigekassa ootamatu sammu tõttu rahata ja kas see otsus oli kooskõlas seadustega.
«Kui palju esineb aastas keskmiselt haigushüvitise kuritarvitamisjuhtumeid ja mida on haigekassa teinud nende juhtumite avastamiseks ja ennetamiseks? Millal kavatseb sotsiaalministeerium vaadata üle kehtiva haigushüvitise maksmise korra, et tulla vajadusel vajalike seadusmuudatustega riigikokku?» pärib Kütt ministrilt.
Kütt soovitab toetuste ja hüvitiste maksmisel loobuda põhimõttest, et kui keegi kasutab saadud raha mittesihtotstarbeliselt, siis on õigus seadust ümber tõlgendada ja vähendada hüvitise saajate ringi.