Lugeja küsib: mida teha, kui minuga juhtus tööl õnnetus?
6. september 2021, 15:59
Lugeja kirjutab, et kukkus tööl ja väänas jala välja. «Jalale on valus toetuda ning perearst saatis mu haiguslehele. Õnnetusest on möödas juba nädal, aga tööandja ei ole minuga ühendust võtnud. Kas ma peaksin ise midagi tegema?» küsib lugeja.
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.
Töötaja peab tööandjale tööl juhtunud õnnetusest teada andma, samuti ka sellest, et ta on õnnetuse tõttu töövõimetuslehel. Kui õnnetust juhtus pealt nägema kolleeg, peab temagi tööandjat teavitama.
Arst peab viivitamatult teavitama tööinspektsiooni tööõnnetusest, samuti sellest, kui ta määras töötajale tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse. Mõistagi peab tööõnnetusse sattunud töötaja arstile ütlema, et sai viga tööd tehes.
Tööinspektsioon annab infost omakorda teada tööandjale.
Tööandja ei pea ootama jääma tööinspektsiooni teavitust, vaid tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste uurimist tuleb alustada viivitamata ehk siis, kui ta sai õnnetuse toimumisest teada.
Kui te pole tööandjale öelnud, et olete tööõnnetuse tõttu töövõimetuslehel, siis tehke seda esimesel võimalusel. Soovitame teavitada näiteks e-kirja teel, et saaksite hiljem vajadusel teavitamist tõendada. Kümne tööpäeva jooksul peab tööandja juhtunut uurima, sh üldjuhul küsima ka kannatanu selgitusi.
Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei olnud tööõnnetusega, lõpetab tööandja uurimise ja koostab vastava akti. Tööandja esitab akti tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast õnnetusjuhtumi uurimise lõpetamist.
Kui tegemist oli tööõnnetusega, siis tuleb uurida tuleb selgitada välja asjaolud ja põhjused vältimaks sarnase juhtumi kordumist. Tööõnnetuse uurimises osaleb hääleõigusega töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik. Uurimise läbiviimiseks on tööandjal aega kümme tööpäeva. Seejärel koostab tööandja tööõnnetuse raporti, mille esitab tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale.