Arst räägib, kuidas hoida hambaid korras väärikas eas

Hammaste eest tuleb hoolt kanda läbi elu. Foto: Shutterstock

Hõredamaks jäänud hambarida ja väärikas vanus pole põhjus, miks hambaarstil käimisele käega lüüa. Arst saab abiks olla ka siis, kui tundub, et lahendusi enam polegi.

Kõige suurem mure patsiendi jaoks on see, kui murdub esihammas, seevastu tagumiste hammaste kadumine nii ruttu arstivisiidile veel ei too, nendib Unimed Kaarli hambakliiniku Hambaarst dr Liina Lindmaa. Arst ütleb, et kui üks hammas kaob, saab veel hakkama tingimusel, et kõik ülejäänud hambad on alles. Kui aga hambaid on puudu juba mitu, tuleb kindlasti leida lahendus nende asendamiseks.

Lindmaa sõnul teavad hambad reeglit «loodus tühja kohta ei salli» ja nii proovivad olemasolevad hambad puuduva koha suus selle poole nihkudes täita. Kui kunagi hiljem tühimikke hammastega täitma asuda, võib juhtuda, et suus ei olegi ruumi uusi hambaid kuskile paigutada.

Puuduvate hammaste asendamiseks on mitmeid võimalusi, nendest sobivaim lahendus leitakse koos hambaarstiga.

Implantaat, kroon ja sild

Kõige kaasaegsem meetod ühe, mitme või terve hambakaare asendamiseks, on hamba implanteerimine. Sel puhul «istutatakse» lõualuusse puuduva hambajuure asemele kruvi ja sinna peale tehishammas, mis näeb välja nagu päris hammas ja tundub suus omane. Implantaatide asetamisel ei ole vanuselist ülempiiri.

Kui hambast on vähe järel, see koosneb suures osas täidistest või hambale on tehtud juureravi, siis on soovitav hammas kroonida. Hammast on võimalik taastada teatud tingimustel isegi siis, kui alles on vaid hambajuur. Lindmaa sõnul on juba mitmeid aastaid metallokeraamiline kroon asendunud esteetilise tsirkooniumkrooniga.

Puuduvat hammast võib asendada ka viisil, mil uus hammas kinnitatakse silla-nimelise konstruktsiooniga naaberhammaste külge. «Silla valmistamine on näidustatud, kui defekti piiravad naaberhambad on kahjustunud ja vajavad kroonimist,» selgitab dr Lindmaa. Seevastu tervete naaberhammaste külge sildade kinnitamine ei ole esimeseks valikuks, sest taoline kinnitusviis pole hammastele kõige leebem.

Hambaproteese on mitut liiki

Eemaldatav plaatprotees on klassikaline lahendus neile, kes on kaotanud enamiku või kõik oma hammastest. Kõige lihtsam ja odavam valik on plastmassprotees, mille kandmine võib aga paraku olla alguses üsna ebamugav. «Suu limaskest muutub vanusega õhemaks ja õrnemaks ning sellepärast on kõige uuega järjest raskem harjuda. Pole võimalik valmistada akrüülproteesi, mis sobib ideaalselt pika aja jooksul. Harvadel juhtudel patsient ei harjugi suust eemaldava proteesiga,» räägib dr Lindmaa.

Uute proteesidega harjumisel soovitab arst varuda kannatlikkust ja hoiatab, et rääkimine ja söömine võivad alguses olla keerulised. Proteesidega harjumisele aitab kaasa valjusti lugemine (nõnda paraneb kõne), pehmema toidu eelistamine ja väiksemate suutäitega söömine.

Eelmisest kallim, aga mugavam variant on tugibüügelproteesid – erinevus klassikalisest plaatproteesist on metallkarkass ja klambrisüsteem, mis lisavad stabiilsust ja minimeerivad proteeside kiikumist suus.

Kombineeritud proteesi puhul on osa hambaid taastatud kroonide või sildadega, puuduolevad aga asendatakse eemaldatava proteesiga, mis kinnitub lukusüsteemiga kroonide külge.

Hammaste hügieen on ülioluline igas vanuses

Vanaema pani hambad ööseks klaasi likku, kuid ainult sellistest hügieenivõtetest paraku ei piisa. «Hügieen on proteese kandes väga oluline, sest toiduosakesed kipuvad ulatuslike plastmasspindade alla jääma,» ütleb dr Lindmaa. Pärast iga söögikorda on soovituslik proteesid ära võtta ja loputada nii oma suud kui ka proteese. Kord päevas tasub proteese leotada vees, kuhu on lahustatud üks proteesipuhastustablett ja seejärel harjata proteesid väga korralikult puhtaks.

Proteeside kinnitamisel on soovitatav kasutada proteesiliimi, see hoiab proteesid kinni ja takistab toiduosakestel nende alla sattumist.

Ka proteesidega tuleb regulaarselt hambaarsti juures käia. «Proteeside järelkontrollil reguleeritakse vajadusel klambreid või täiendatakse proteesi põhiosa (baasist) lisamassiga vastavalt sellele, kuidas on lõualuu vahepeal ajas muutunud. Täis- ja partsiaalproteesidele on saadaval ka fikseerimispolstrid, mis leevendavad haava- ja hõõrumisvalusid uute proteesidega kohanemisel ja hoiavad ära proteeside loksumise.»

Hambaarsti sõnul on kõige odavam lahendus siiski oma hambad. «Mida paremini me neid hooldame, seda pikem on nende eluiga,» ütleb ta ja rõhutab, et oma hammaste eest hoolitsemist ei maksa jätta unarusse ka siis, kui neid on suhu jäänud vaid mõni. «Suuhügieen ei sõltu vanusest, vaid selle eest tuleb kogu aeg korralikult hoolt kanda. Loodus on andnud meile ainult kaks komplekti hambaid, seega hoidkem neid, et nad teeniksid meid maksimaalselt kaua.»