Passiivse suitsetamise kahjud tekivad juba viie minutiga

Suitsetaja kahjustab tegevusega nii ennast kui ka teisi. Foto: Shutterstock

Passiivne suitsetamine on lühidalt öeldes tahtmatu tubakasuitsu sissehingamine tubakasuitsust saastatud keskkonnas. Selle negatiivset mõju mittesuitsetaja tervisele on proovitud tuvastada ja tõestada juba aastakümneid, kuid üks on kindel – suitsetamine pole tervislik ei suitsetaja ega ka tubakasuitsust ümbritsetud inimeste tervisele.

Kõige sagedamini puututakse passiivse suitsetamisega kokku näiteks pidudel või muudel avalikel koosviibimistel. Sageli pruugitakse tahtmatult suitsu ka tossutavate pereliikmete või lähedaste vahetus läheduses.

Kuid kuidas vähendada mittesuitsetajate kopsudeni triivivat tubakasuitsu ning milline on selle mõju nende tervisele?

Nikotiin ei ole sigarettide kõige ohtlikum komponent. See tekitab küll sõltuvust, tõstab vererõhku ja pulssi ning muudab arterid jäigemaks, kuid palju tõsisem probleem on peaaegu 900-kraadisel temperatuuril toimuva põlemisprotsessi käigus tekkivad kaasuvad ained.

Teadolevalt eritatakse selle käigus enam kui 6000 mürgist ainet, sealhulgas enam kui 100 kantserogeeni, mis soodustavad vähi teket. Need ained mängivad suurt rolli tervete rakkude hävitamisel ning on vähktõve ühed peamised põhjustajad. Lisaks sellele eraldub sigarettide põletamisel rohkelt teisi ohtlikke aineid, mürgiseid vaike, süsinikdioksiidi ja muid tervist kahjustavaid ühendeid.

Passiivsest suitsetamisest tingitud kahjustused tekivad viie minutiga

Uuringud on näidanud, et passiivsest suitsetamisest tingitud kahjustused tekivad juba viie minutiga – arterid muutuvad sarnaselt suitsetava inimesega vähem paindlikuks.

20–30 minuti pärast suurendavad rasvaladestused veresoontes südameataki ja insuldi riski. Kahe tunni möödudes võib tekkida ebaregulaarne südametegevus ja vallanduda südameatakk või muud tõsised südameprobleemid.

Lahenduseks on suitsetamisest loobumine

Parim asi, mida saate teha, et kaitsta oma perekonda passiivse suitsetamise eest, on suitsetamisest loobumine. Kui te seda ei suuda, siis vältige suitsetamist majas või autos. Need on kohad, kus lapsed ja lähedased hingavad teisest suitsu sisse kõige rohkem.

Isegi kui teisi inimesi ei ole samaaegselt toas, ladestuvad tubakast erituvad ained diivanile, vaipadele või teistele pindadele ning võivad osutuda lemmikloomadele või lähedastele ohtlikuks.

Mõningad uuringud on kahjulike toksiinide vähendamiseks soovitanud suitsetajatele ka alternatiivsed tubakatooteid, näiteks nikotiiniplaastrid või närimiskummid, e-sigaretid või kuumutatavad tubakatooted (IQOS), kus ei toimu põlemisprotsessi, mille tõttu ei teki suitsu ja väheneb väljahingatavas õhus toksiinide osakaal.

See aga ei tähenda, et need tooted oleksid ühelgi moel riskivabad – parim lahendus on siiski loobuda nikotiinitoodete tarbimisest sootuks.

Mida teha aga siis, kui on kahtlus, et passiivne suitsetamine on juba lähedaste tervist mõjutanud? Sellisel juhul tasub lasta arstil kontrollida enda sülge, uriini või verd nikotiini koguste suhtes. Tervishoiuteenuse osutaja võib kahjustuse mõõtmiseks testida ka kopsude funktsioone. Teisese suitsu hingamisel puudub ravi, kuid tervishoiuteenuse osutaja võib ravida spetsiifilisi sümptomeid või haigusi, mis on põhjustatud passiivsest suitsetamisest.