Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Uuringus selgus, et levinud päevase harjumuse muutmine vähendab oluliselt insuldiriski

Soolakoguse vähendamine madaldab insuldirisk oluliselt. FOTO: Shutterstock

Teadaolevalt soodustab liigne keedusoola tarbimine kõrgvererõhutõve teket ja sellest tulenevate südeme-veresoonkonna häirete kujunemist. Kuna harjumus süüa soolast toitu on veel laialdaselt levinud, soovitatakse enam kasutada soolaasendajaid, mis sisaldavad 75–65 protsenti naatriumkloriidi (NaCl) ja 25–35 protsenti kaaliumkloriidi (KCl), kirjutab Eesti Arst.

Enim tuntud keedusoola asendaja on niinimetaatud meresool.

Pekingi ja Sydney ülikoolide uurimisprogrammi SSaSS raames selgitati soolaasendaja (75 protsenti NaCl ja 25 protsenti KCl) mõju insuldi ja südame-veresoonkonna tüsistuste arenemisele suure kardiovaskulaarse riskiga isikutel. Uuringus osales 20 995 isikut kokku 600 Hiina külast. Neist 300 küla elanikud tarbisid tavalist keedusoola, ülejäänud 300 küla elanikele oli kättesaadav vaid soolaasendaja. Vaatlusaluste keskmine vanus oli 64,5 eluaastat.

Vaatlusaluseid jälgiti keskmiselt 4,74 aastat. Jälgimisperioodi vältel registreeriti neil insuldi (äge aju funktsioonide häire, mis põhjustas surma või sümptomid kestsid enam kui 24 tundi), ägeda mittefataalse koronaarsündroomi või surma esinemine.

Kõikide jälgitud tulemusnäitajate esinemissagedus oli soolaasendajaid tarbinud külade elanike hulgas statistiliselt oluliselt väiksem. 1000 isik-aasta kohta esines soolaasendajat tarbinud isikute seas insulti 29,14 juhul võrreldes soolatarbijate 33,6 juhuga, ägedat koronaarsündroomi soolaasendajat tarbinute hulgas 49,09 ja 56,29 juhtu soolatarbijate seas. Surmajuhte esines soolaasendajat tarbinute grupis 39,29 ja soola söönute seas 44,61. Hüperkaleemiat täheldati mõlemas vaatlusaluste grupis ühesuguse sagedusega.

Uuring kinnitab selgelt soolaasendaja kasutamise soodsat toimet südame-veresoonkonna häirete sekundaarses preventsioonis.

Uuring ilmus ajakirjas The New England Journal of Medicine.

Tagasi üles
Back