/nginx/o/2012/02/09/948664t1h1c03.jpg)
Eelmisel nädalal (30.01.- 5.02.2012) püsis ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise stabiilsel tasemel, gripilaadsete haigestumiste arv jätkas aga kasvu.
Gripilaadsed haigestumised sagenevad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arstide poole pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 3774 inimest ehk viis protsenti enam kui nädala eest. Samal ajal kasvas gripitaoliste haigestumiste arv 12 protsendi võrra.
Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 281. Keskmisest kõrgem oli haigestumus Ida-Virumaal - 344, Narvas - 340, Harjumaal - 327, Tallinnas - 320, Läänemaal - 322 ja Tartumaal – 306.
Haigestumuse kasvutendentsi täheldati Järvamaal (56 %), Saaremaal (34,5 %), Lääne- Virumaal (25 %), Läänemaal ja Põlvamaal (24 %) ja Ida-Virumaal (15 %). Ülejäänud maakondades püsis haigestumus endisel tasemel. Laboratoorselt leidis gripiviirus kinnitust Tartus ja Tallinnas.
Enim haigestuvad jätkuvalt kuni 5 aasta vanused lapsed, nende haigestumus on eelmise nädalaga võrreldes kasvanud 33 protsenti, kuid 21 protsendi võrra kasvas haigestumus ka vanuserühmas 15-64 aastat.
Terviseameti hinnangul on gripiviiruse levik meil esialgu veel piiratud, kuid haigestumus näitab tõusutrendi. Endiselt domineerib RS- viirus (50 %). Gripiviirustest põhjustatud haigestumiste osakaal oli 17 protsenti.
Täheldada võib gripiviiruste osakaalu väikest langust ja paragripiviiruse osakaalu suurenemisega.
Aasta viiendal nädalal kinnitati laboratoorselt 7 gripiviirust, neist neli olid A- ja kolm B-gripiviirused. Täiendavalt läbiviidud viiruste alatüpeerimine kinnitas, et Eestis ringleb hetkel A-gripiviiruse alatüüp (H3N2), mille vastu on võimalik ennast ka vaktsineerida.