Enesetapukatsete hulk on noorte seas oluliselt tõusnud
10. september 2021, 10:46
Kui enesetappude arv on Eestis viimastel kümnenditel langustrendis, siis enesetapukatsete hulk on kahjuks oluliselt tõusnud ja seda ennekõike noorte hulgas.
Enam haavatavad on just nooremad inimesed ning mehed. Seega tuleks just nendele rohkem tähelepanu pöörata, kirjutab suitsidoloogia ekspert ja sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask sotsiaalministeeriumi blogis.
Enesetappude ja enesetapukatsete statistika näitab, et tegemist on suure rahvatervise probleemiga. Möödunud aastal registreeriti Eestis enam kui 200 suitsiidi, mida oli rohkem kui sõidukiõnnetuste, uppumiste, ülemäärase külma, suitsu, tule ja leekide tagajärjel hukkunuid kokku.
Enesetappude arv on langustrendis
Suitsiidikäitumise terviklikumaks ja süsteemsemaks ennetamiseks on sotsiaalministeerium koostöös partneritega koostamas enesetappude ennetamise tegevuskava. Tegevuskava üheks aluseks on hiljuti Maailma Terviseorganisatsiooni tellimusel valminud Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi raport «Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis.» Ülevaate eesmärk on aidata ennetustööd paremini sihtida, tuues välja suitsiidikäitumise riskigrupid ja riskitegurid.
Raportist selgub, et enesetappude arv 21. sajandi Eestis näitab langevat trendi. Ehkki mõnedel aastatel on esinenud väiksemaid üles-alla kõikumisi, pole enesetappude arv viimase 20 aasta jooksul kordagi mitu aastat järjest tõusnud. Kõige suurem enesetappude arv on viimaste kümnendite jooksul olnud aastal 2001 (400) ning kõige vähem hukkus suitsiidi tõttu inimesi aastal 2016 (186).
Suitsiide esineb rohkem meeste hulgas
Mullu suri suitsiidi läbi 210 inimest. Suitsiidikordaja 100 000 elaniku kohta oli 15,9. Samas esineb enesetapukatseid Eestis vähemalt kümme korda sagedamini kui enesetappe. Nendele lisanduvad need juhtumid, mis meditsiinisüsteemi vaatevälja ei jõua ning jäävadki registreerimata. Enesetapukatsete kordaja on oluliselt tõusnud ning see on eriti märgatav nooremates vanusegruppides.
Üheks suitsiidi riskiteguriks on sugu. Suitsiide esineb meeste hulgas 4–5 korda sagedamini kui naiste hulgas. Kui naiste puhul on suitsiidikordaja 6,1, siis meestel 24,1. Seejuures on nooremates vanusegruppides kuni 24. eluaastani naistel enesetapukatse kordaja oluliselt kõrgem kui meestel, kuid täisealiste vanusegruppides on enesetapukatse kordaja kõrgem meestel.
Suitsiidide ja suitsiidikatsete osas esineb vanuseline erinevus. Suitsiidide tase on keskmisest kõrgem 20–29-aastaste ning üle 55-aastaste vanusegruppides, kuid suitsiidikatseid esineb kõige enam 15–19-aastaste hulgas.
10. septembril tähistatakse suitsiidiennetuspäeva
Kalendrikuude lõikes on Eesti suitsiidistatistikas kõikumised pigem juhuslikku laadi. Kuid 2020. aastal näitas suitsiidikõver pisut kõrgemat taset mais ja augustis. Enesetapukatsete osas eristus noortel (vanusgrupis 0–17) kõrgem enesevigastuste tase maikuus.
Sisendamaks lootust, et iga inimese ja kogukondade ühiste jõupingutustega on võimalik asju paremaks muuta, on maailma suitsiidipreventsiooni assotsiatsiooni ellu kutsutud ülemaailmne suitsiidipreventsiooni päev, mida tähistatakse igal aastal 10. septembril. Selle aasta maailma suitsiidipreventsiooni päeva juhtlauseks on «Tegutsedes loome lootust!».
Suitsiidipreventsiooni päevaga soovitakse vähendada suitsiidikäitumisega kaasnevat häbimärgistatust, rääkida teemast avatult ja vastutustundlikult, sisendada lootust suitsiidikriisis inimestele ja nende lähedastele, aga ka suitsidaalsete inimestega töötavatele spetsialistidele ja kogukondadele, et enesetappude ennetamine on võimalik ühiste jõupingutuste kaudu. Eelkõige julgustatakse kõiki tegutsema – ühiskonna, kogukonna ja üksikisiku tasandil.