Kuidas teha vahet tavalisel unustamisel ning Alzheimeri tõve sümptomitel?

Alzheimeri tõvele viitab näiteks asjade kaotamine või tuttavas kohas ära eksimine. Foto: Shutterstock

Kui lähedane inimene on hakanud veidralt ja ebatavaliselt käituma, unustama sõnu või näeb vaeva elementaarsete ülesannete lahendamisel, tuleks pöörduda arsti poole.

Unustamine on tavaline ning meie aju värskendab end pidevalt ja paneb kõrvale informatsiooni, mis ei paista oluline. Üldine mälu halvenemine võib olla ka vanusega kaasnev nähtus. Kuidas teha aga kindlaks, et kellegi hajameelsus on midagi ebatavalist või viitab Alzheimeri tõvele. Portaal Indian express toob välja mõned märgid, mis sellele viidata võivad.

1) Asjade kaotamine

Kui tuttav inimene paneb asju pidevalt valesse kohta ning tal on raskusi nende leidmisega, tuleks teda varakult kontrollida. Eriti peaks tähelepanu pöörama sellele, kui ära pandud esemed tulevad välja kohtadest, kuhu nad tavaliselt ei kuulu, näiteks telekapult külmkapis.

2) Tuttavate nägude unustamine

Kõrges vanuses inimesel võib minna aega, et tuttav nägu ära tunda. Alzheimeri tõve puhul unustab inimene järk-järgult kõik, mida ta oma lähedase kohta teab.

3) Ära kadumine

Ära eksimine tuttavates kohtades, kus inimene elab või on sageli käinud, vajab nõu pidamist arstiga. Ohumärgid on näiteks see, kui muidu tuntud tänav võib paista võõras või inimene eksib ära hoones, kus ta sageli käib.

4) Kõnehäired

Ajakirjas Clinical Interventions in Aging avaldatud uuringus selgus, et sõna unustamine kõne keskel või lausete ja lugude kordamine on Alzheimerile iseloomulikud. Mõnikord kasutavad inimesed valesid või seosetuid sõnu. Samuti kiputakse sõnu unustama käigupealt ning asendama väljamõeldud sõnadega.

5) Vigade tegemine kodutöödel

Kõik teevad aeg-ajalt vigu, isegi igapäevastes töödes. Vanusega seotud mälu halvenemine võib inimese aeglasemaks muuta, kuid ei tohiks tavalisi tegevusi väga palju segada. Alzheimeri puhul võib näha aga pidevat intellektuaalsete võimete langust. See võib segada elementaarsete tegevustega, nagu arvete maksmise, tööle minemise või koristamisega hakkama saamist.

Artikkel ilmus Postimehe terviseportaalis esimest korda 30. oktoobril 2019.