Teadlased selgitasid välja, mis põhjustab mittesuitsetajatel kopsuvähki
10. september 2021, 20:33
Enamik inimesi, kellel tekib kopsuvähk, on suitsetanud. Kuid kuni veerandi juhtude puhul pole patsient kunagi elus suitsetanud, vahendab Science Alert.
Uues suures uuringus tehti kindlaks kolm unikaalset kopsuvähi alatüüpi, mis näivad tekkivat ilma nähtava keskkonnategurita nagu näiteks tubakasuits, asbest või õhusaaste.
«Me näeme, et mitte kunagi suitsetanutel on erinevaid kopsuvähi alatüüpe, millel on erinevad molekulaarsed omadused ja evolutsiooniprotsessid,» selgitab epidemioloog Maria Teresa Landi Ameerika Ühendriikide riiklikust terviseinstituudist.
«Tulevikus võime nende alatüüpide põhjal välja töötada erinevaid ravimeetodeid.»
Tänapäeval on suitsetamine põhjustanud ülemaailmse kopsuvähi epideemia – igal aastal pannakse kaks miljonit kopsuvähi diagnoosi–, kuid pole veel teada, kuidas see haigus tekib neil, kes pole kunagi suitsetanud.
Uus uuring on nüüd andnud mitmeid vihjeid selle kohta, kuidas mittesuitsetajate vähid tekivad.
Kui teadlased järjestasid külmutatud kasvajakoe genoome, mis võeti 232 mitte kunagi suitsetanud haigelt, kellel oli diagnoositud mitteväikerakuline kopsuvähk (kahest peamisest kopsuvähi tüübist tavalisem), märkasid nad mitmeid mutatsioonide mustreid, mis ei ilmne normaalses kopsukoes.
Need geneetilised muutused erinevad pisut sellest, mis esinevad siis, kui vähki põhjustab tubakasuits, mis viitab sellele, et süüdi võib olla alternatiivne kopsukahjustuse vorm, mis võib inimese kehas aset leida vigast DNAd parandades või oksüdatiivse stressi tõttu.
Isegi nendel 62 mittesuitsetanul, kes olid kokku puutunud passiivse suitsetamisega, oli kasvajakoes sarnaseid mustreid mitte kunagi suitsetanud inimestega. See näitab, et nende haigus on keha sisemiste muutuste ja mitte keskkonnastressorite tulemus, kuigi valimi suurus on antud juhul suhteliselt väike.
«Vajame suuremat valimit koos üksikasjaliku teabega tubakaga kokkupuute kohta, et uurida selle mõju kopsuvähi tekkele mitte kunagi suitsetanutel,» ütleb Landi.
Uuring ilmus ajakirjas Nature Genetics.