Ravimata jäänud laisa silma sündroom tekitab probleeme täiskasvanueas

Üheks amblüoopia ravimise võimaluseks on katta kinni hästi nägev silm. Foto: Shutterstock

Laisa silma sündroom esineb eelkõige lapseeas, seetõttu on oluline selle varajane diagnoosimine, sest vastasel juhul võib see täiskasvanueas mitmeid probleeme põhjustada. 

Amblüoopia ehk laisk silm on laste seas levinud probleem, mida esineb umbes 2–4 protsendil rahvastikust. Laisk silm avaldub enamasti lapseeas ehk enne kuuendat eluaastat ja on väheste sümptomitega.

Kuna silmad liiguvad ja laud pilguvad koos, siis tagab ühe silma nägemine normaalse selguse ja laps ei oska kurta nägemise vähesust. Seetõttu avastatakse sündoom tavaliselt silmakontolli käigus. 

Näiteks Ameerika Ühendriikide ennetusteenistuste töörühm (USPSTF) soovitab vanematel teha sõeluuring lapsele vanuses kolm kuni viis aastat. 

Mis põhjustab amblüoopiat?

Kui valgus ei jõua silmapõhja reetina rakkudele, kus tekib fotokeemiline protsess, mis saadab infot edasi aju tagakuklas asuvasse nägemiskeskusesse, hakkavad aju eri osade vahel tekkima muutused, kirjutab Virtuaalkliinik. 

Amblüoopne silm ei parane iseenesest ja võib jätta püsivalt halva nägemise kogu edasiseks eluks.

Nägemiskeskuses, kus kahe silma nägemine kokku sulatatakse, tekib nägemissügavus. Nägemissügavuse puudumine ei võimalda hinnata täpselt just liikuvate objektide omavahelisi kaugusi, mis on olulised nii liikluses kui ka spordis: näiteks autoga manööverdades, peegleid kasutades või ka viimasel hetkel reageerides. Spordis ei hinnata õigesti näiteks palli liikumiskiirust.

Lapse nägemismeel areneb täielikult välja 9.–11. eluaastaks. Amblüoopia puhul toimub areng aju nägemiskeskuses (kuklasagaras) moonutatult, nii et kuigi anatoomiliselt on silmadega kõik korras, hakkab nägema vaid üks silm.

Kuidas amblüoopiat ravitakse?

Amblüoopia ravi võtted määratakse vastavalt amblüoopia tõsidusele.

• Nägemist korrigeeritakse prillidega.

• Hästi nägevale silmale asetatakse kate või spetsiaalne kontaktlääts (Eestis harva) nõrgema silma tugevamaks muutmiseks; kinnikatmise aeg sõltub amblüoopia tõsidusest.

• Silmade äravajumise korral kleebitakse klaasidele teatud kleepsud.

• Nägemisteraapia – spetsiaalsed ülesanded ergutavad aju taaskasutama nõrka silma. Paraneb nägemisteravus, nägemissügavus ja silmade koostöövõime.

• Atropiin-silmatilgad – hästi nägev silm muudetakse uduseks.

• Kõõrdsilmsuse kirurgiline korrektsioon – parandatakse nägemistelgede asetust ning nägemissügavust.

Kui lapsel on amblüoopia, siis erinevad ekraanid, nagu arvutimängud, nutitelefonid ja televiisori vaatamine, koormavad silmi ja visuaalsüsteem võib nõrgeneda veelgi.

Amblüoopne silm ei parane iseenesest ja võib jätta püsivalt halva nägemise kogu edasiseks eluks.

Seni on arvatud, et amblüoopia ravi tõhusus on kõige efektiivsem esimesel elukümnendil. Kuid teadlaste uued uuringud kinnitavad, et inimese aju on plastilisem, kui seni arvatud, ning tänu uutele uurimustele on saadud nägemisteraapias vanusest olenemata häid tulemusi ka amblüoopia ravis.