Perearst Madis Veskimägi annab nõu, kuidas hoida immuunsüsteem tugevana

Tõstamaa, 28.01.2020. Tõstamaa perearst Madis Veskimägi. Foto: Remo Tõnismäe

«Immuunsüsteemi võiks piltlikult võrrelda superriigi hüper-super sõjaväe, luure, rünnakrühma, salateenistuse ja tohutu vaenlaste arhiiviga,» nendib Tõstamaa tervisekeskuse perearst Madis Veskimägi.

Immuunsüsteem on üks keerukaim inimkeha talitlustest. Immuunsus kaitseb meid väliskeskkonnast pärinevate haigust tekitavate bakterite, viiruste, seente ja parasiitide eest. Samas peab immuunsüsteem toime tulema «sisevaenlasega» ehk kontrollima keha enda rakke ja avastama ning hävitama võimalikult vara haiguslikult muutunud rakke, millest võib aja möödudes areneda vähk.

«Me võime rahulikult elada oma elu, hingata näiliselt puhast õhku, süüa värskena näivat toitu, hajameelselt puudutada sõrmega suud, viibida näiliselt tervete inimeste seltskonnas, saada kehavigastusi, olla lähedussuhte kõrghetkes – tunneme end ikka üsna tervena. Samal ajal teeb meie immuunsus, see «hüpersuper armee» märkamatult, kuid pidevalt oma tööd,» kirjeldab Veskimägi immuunsüsteemi toimimist.

Kangelaslik haigena töölkäimine on teiste kui ka enda suhtes vale tegu

Immuunsüsteemi moodustavad elundid ja rakud, erinevad valgeverelibled-lümfotsüüdid, õgirakud, põrn, lümfisõlmed koos lümfisoontega, tüümus ehk harknääre. Immuunvastust haigustekitajatele võib jagada kaheks peamiseks rühmaks – loomulik ehk kaasasündinud ja omandatud immuunsus.

«Loomulik immuunsus reageerib sekundite jooksul, kui organismi on sattunud haigustekitaja. Vallanduvad erinevad reaktsioonid: palavik, punetus, turse, limaskestade eritise suurenemine. Kui jäsemevigastuse järel tekib nahal punetav triip ja suurenevad kehapoolsed lümfisõlmed, siis see on tõsine märk. Käib tõsine lahing sisse tungivate haigustekitajate ja immuunrakkude vahel, häiresse on viidud «piirkondlikud garnisonid», tekkinud on lümfiteede ja sõlmede põletik,» räägib Veskimägi.

Kõik reaktsioonid püüavad haigustekitajat erinevat moodi hävitada või välja uhtuda. Perearst täheldab, et üks põletiku tunnus on üldnähuna tekkiv haiglus, inimene tunneb end väsinuna ja sooviks vaid magada. «Selle tekkides on tõesti mõistlik jääda koju ja puhata, suisa kuritegu enda ja teiste suhtes oleks näiliselt kangelaslik töölkäimine,» kinnitab perearst.

Immuunsüsteem ei unusta

«Mõne päeva kuni nädala jooksul hakkab immuunsüsteem välja õpetama vaid ründava vaenlase, haigustekitaja vastu suunatud snaipersõdureid ja rünnakrühmi, nii tekivad ägeda faasi IgM klassi antikehad. Erinevate immuunreaktsioonidega õnnestub loodetavasti haigustekitaja hävitada, järgneb ka nii-öelda lahingutandri korrastus hukkunutest ja rusudest,» räägib Veskimägi.

«Immuunsüsteem ei unusta, haigustekitaja andmed säilitatakse immunoloogilises mälus, selle üks kandja on IgG klassi antikehad. Kui organismi satub sama haigustekitaja, siis «erikomando teeb vaenlase vaikselt kahjutuks». See on ka vaktsiinide toime alus.»

Ainult ühe ainega pole võimalik mõjutada kõiki immuunsüsteemi protsesse

Immuunsüsteem võib mõnikord minna häireolukorda hoopis ohutust tegurist, sõnab Veskimägi ja lisab, et nii tekib tüütu ja mõnikord ka elu ohustav allergiline reaktsioon.

«Võib juhtuda, et viirusinfektsioon kulgeb kehas väga raskelt, algne viirus ei olegi nii ohtlik kui just ülemäärane immunoloogiline reaktsioon, tsütokiinide torm. Ja veel on üks suur ja raskelt ravitav haiguste rühm – autoimmuunhaigused ja kroonilised põletikulised haigused: I tüüpi diabeet, liiges-, kilpnäärme-, soolepõletik jt. Nende korral on kurja juured keha enda kudede vastu suunatud immuunreaktsioon ja krooniline põletik.»

Veskimägi mõistab soovi leida mõni ravim või looduslik vahend, mis tugevdaks immuunsust, kuid peab nentima, et seda kahjuks ei ole. «Immuunsüsteemi keerukuse tõttu pole võimalik ühe ainega mõjutada nii paljusid erinevaid protsesse. Tõsi küll, eriolukordades on kasutusel ravimid, millega saab mõjutada üksikuid immuunsüsteemi reaktsioone – elu ohustavat allergilist reaktsiooni, tsütokiinide tormi, patsiendi oma keha vastu suunatud rünnet ja muud,» lisab perearst.

Tugeva tervise ABC

Hea kehalise ja vaimse tervise hoidmiseks, sealhulgas normaalseks immuunsüsteemi toimimiseks on Veskimägi sõnul oluline juhinduda järgnevast:

• normaalne ja kosutav ööuni kestusega vähemalt seitsekaheksa tundi;
• normaalne, tasakaalustatud toiduvalik, sealhulgas puu- ning tsitrusviljad, mis annab piisava C-vitamiini koguse. Toidulisandina on põhjendatud D3 vitamiini tarvitamine septembrist-aprillini, annust aitab soovitada arst või apteeker;
• mõõdukas füüsiline koormus, piisav on reibas kõnd värskes õhus 30 kuni 45 minutit enamusel nädalapäevadest;
• mõõdukas karastamine, jaheda vee protseduurid meeldiva enesetundega;
• normaalkaalu hoidmine või saavutamine. Liigne rasvkude muutub kehas üheks immuunpõletiku tandriks, mis nõrgestab üldist vastupanuvõimet;
• liigse füüsilise ja vaimse stressi vältimine;
• oluline on vältida immuunsüsteemi ülekoormamist võitluses pisikutega. Viirushaiguste kõrgajal tuleks vältida rahvarohkeid kohti, ühistransporti ja massiüritusi, kanda maski ja pesta käsi, tuulutada elu ja tööruume. Koolides ja töökohtades, miks mitte ka teatri- ja kontserdisaalides võiks abiks olla õhupuhtuse indikaator, CO2 mõõdik. Hea oleks, kui CO2 näit jääks alla 800 PPM-i;
• immuunsüsteemi kahjustava haiguse, AIDS-i vältimine. Haigus levib sugulisel teel ja saastunud süstevahendite ja instrumentide korduvkasutamisel. Kui teisiti ei saa, tuleb kasutada kondoomi ja ainult ühekordset süstevahendit;
• tervist kahjustavate tegevuste, suitsetamise ja liigse alkoholitarbimise vältimine.

Allikas: dr Madis Veskimägi

Artikkel ilmus esimest korda 14. september 2021.