Rapla Vesiroosi kooli informaatikaõpetaja ja haridustehnoloog Ly Torn tõdeb, et kui vanasti tähendas kooliaasta algus lapsele uute vihikute ja pinali soetamist, siis tänapäeval vaatavad pered enne esimest septembrit üle ka lapse digiseadmed - kas midagi on vaja uuendada või juurde hankida.
«Koolide õppeprogrammis kasutatakse üha enam erinevaid arvutiprogramme ja seadmeid, distantsõpe andis omalt poolt hoogu juurde,» kinnitab õpetaja.
Perede võimalused võivad olla piiratud, eriti kui lapsi on mitu
«Üldhariduskoolis õppimiseks pole tarvis tipptehnoloogiat. Kodus peaks olema õpilasele kasutamiseks laua- või sülearvuti ja kui viimastel on kaamera ning mikrofon sisse ehitatud, siis lauaarvuti puhul tuleb need vajadusel juurde hankida,» soovitab Ly Torn.
«Teiseks võiks lapsel olla nutitelefon, mis võimaldab pildistada ja filmida. Just neid funktsioone läks koduõppe ajal tihedamini vaja, sest osades ainetes näiteks kunstiõpetuses, loodusõpetuses palus õpetaja kodutöö fotole jäädvustada ja pildi üles laadida või meilile saata. Ka kehalises kasvatuses võis ette tulla, et õpetaja andis võimlemisharjutused ja õpilane pidi soorituse videosse võtma,» kirjeldas Torn.
Ehkki hetkel käivad õpilased kontakttundides, tuleb haigestumise korral jääda siiski koju ja siis on tema sõnul hea koroonaajast saadud õpilahendused taas käiku võtta.
Laps ei pea oma nutiseadmeid kaasa võtma, kui koolil on vastavad vahendid olemas
Paljudes Eesti koolides on täna peamiselt kasutusel näiteks hoopis tahvelarvutid, kuid pikemate tekstide puhul ei pruugi need olla piisavaks abiks.