Informaatikaõpetaja selgitab, milline nutiseade on lapsele vajalik
17. september 2021, 11:50
/nginx/o/2021/09/17/14074919t1hacd7.jpg)
Alanud kooliaasta ja hübriidõppe vormid nii klassis kui virtuaalsel kujul seavad paljud pered küsimuse ette, kas ja millist tehnikat lastele kooliaastaks soetada. Informaatikaõpetaja ja haridustehnoloog Ly Torn jagab nõu, mille järgi tasuks valik langetada.
Rapla Vesiroosi kooli informaatikaõpetaja ja haridustehnoloog Ly Torn tõdeb, et kui vanasti tähendas kooliaasta algus lapsele uute vihikute ja pinali soetamist, siis tänapäeval vaatavad pered enne esimest septembrit üle ka lapse digiseadmed - kas midagi on vaja uuendada või juurde hankida.
«Koolide õppeprogrammis kasutatakse üha enam erinevaid arvutiprogramme ja seadmeid, distantsõpe andis omalt poolt hoogu juurde,» kinnitab õpetaja.
Perede võimalused võivad olla piiratud, eriti kui lapsi on mitu
«Üldhariduskoolis õppimiseks pole tarvis tipptehnoloogiat. Kodus peaks olema õpilasele kasutamiseks laua- või sülearvuti ja kui viimastel on kaamera ning mikrofon sisse ehitatud, siis lauaarvuti puhul tuleb need vajadusel juurde hankida,» soovitab Ly Torn.
«Teiseks võiks lapsel olla nutitelefon, mis võimaldab pildistada ja filmida. Just neid funktsioone läks koduõppe ajal tihedamini vaja, sest osades ainetes näiteks kunstiõpetuses, loodusõpetuses palus õpetaja kodutöö fotole jäädvustada ja pildi üles laadida või meilile saata. Ka kehalises kasvatuses võis ette tulla, et õpetaja andis võimlemisharjutused ja õpilane pidi soorituse videosse võtma,» kirjeldas Torn.
Ehkki hetkel käivad õpilased kontakttundides, tuleb haigestumise korral jääda siiski koju ja siis on tema sõnul hea koroonaajast saadud õpilahendused taas käiku võtta.
Laps ei pea oma nutiseadmeid kaasa võtma, kui koolil on vastavad vahendid olemas
Paljudes Eesti koolides on täna peamiselt kasutusel näiteks hoopis tahvelarvutid, kuid pikemate tekstide puhul ei pruugi need olla piisavaks abiks.
«Esiteks on ekraanil asuvat klaviatuuri tüütum kasutada ja teiseks ei ole hea kaua aega selg küürus istuda,» põhjendab Torn, juhul kui just pole kasutuses ka tahvli juurde eraldi seadistatav klaviatuur. Pildistamiseks, filmimiseks ning videode-fotode kiireks järeltöötluseks tema sõnul aga sobivad ka tahvelarvutid.
Õpetaja lisab, et kooli kaasa võtta pole lisaks telefonile digivahendeid vajagi. «Meil on oma arvutiklassid ja kui õpetaja plaanib lastega tunnis kasutada mõnd digikeskkonda või arvutiprogrammi, siis ta teeb tunni seal.»
Pigem tuleb hea seista selle eest, et õpilased koolis nutiseadmetega piiri peaks. «Sellepärast on näiteks meie koolis reegel, et vahetundide ajal jäävad telefonid kottidesse ja tundide ajal võetakse need välja ainult siis, kui õppetöö seda nõuab,» selgitab Ly Torn Rapla Vesiroosi kooli kodukorda.
Nutikellal on plussid ja miinused
Kuigi nutikell pole seni olnud lastele õppetöö seisukohast otseselt vajalik, kohtab seda koolipildis üha enam.
«Olen tähele pannud, et päris paljud õpilased neid siiski kannavad ja tegelikult on seal mitmed plussid. Esiteks mõõdab kell kehalist aktiivsust, mis koroona ajal suurel osal lastel ning ka täiskasvanutel langes. Nii on nutikell hea motivaator, et meid jälle liikuma saada. Teiseks on osadel nutikelladel sees ka telefoni funktsioon,» kirjeldab spetsialist.
«Nii et vajadusel saab laps vahetunnis kõnesid ja häälsõnumeid vastu võtta, samas ei pea telefoni ennast kotist välja otsima. Sest eks siis tekiks juba kiusatus veel natuke netis surfata.»
Lapsele telefon peaks olema vastupidav
Tehnoloogiaeksperdi ja Huawei koolitusjuhi Jekaterina Mishina sõnul tasub lapsele tehnikat valides arvestada ka sellega, et isegi kui tegemist pole tipptasemel seadmega, peaks see olema vastupidav ja kestma - ehk olema tugeva korpuse ja kauakestva akuga.
«Kindlasti tasub silmas pidada näiteks seda, et seadmed võivad jõuda ka mänguväljakule. Seega on kasuks, kui näiteks seadmed on niiskuskindlad ja piisavalt tugevast materjalist, et nendele kriimustusi peale ei tekiks,» toob ta näiteid.
«Üheks olulisimaks omaduseks on aga seadme vastupidav aku, mis näiteks telefoni puhul on eriti oluline selleks, et laps oleks vajalikul hetkel kättesaadav või saaks seadme abil bussiaegu või muud olulist otsida. Uute nutikellade akud võivad kesta täna koguni kaks nädalat.»
Mishina lisab, et väiksemate laste puhul otsivad vanemad neile sageli selliseid seadmeid, millega oleks hea lapse asukohta määrata. «Tavaliselt tehakse seda telefoni positsioneerimise kaudu, kuid ka siin pole sellest funktsioonist kasu juhul kui telefoni aku ei pea kaua vastu,» kirjeldab ta, miks on lapsele seadet valides oluline just selle aku vastupidavust jälgida.
«Samuti tuleks lapsega koos selgeks teha peamised seadmete ja andmete turvalisust puudutavad põhimõtted, et lapse isiklik info tema seadmest pahatahtlikult mujale ei rändaks,» paneb Mishina lapsevanematele südamele ning toob lihtsaima näitena välja telefoni lukustamise parooliga, mis jääb vaid lapse ja ehk ka vanema teada.