Patsiendiohutuse päeva fookuses on emade ja vastsündinute tervis

PM Tervis
Copy
Eesti on sünnitamiseks üks turvalisemaid riike.
Eesti on sünnitamiseks üks turvalisemaid riike. Foto: Shutterstock

17. septembril tähistatakse ülemaailmset patsiendiohutuse päeva, mis sel aastal keskendub emade ja vastsündinute tervisele. Eestis toimub sel puhul sotsiaalministeeriumi, Maailma Terviseorganisatsiooni Eesti esinduse ja teemaga seotud erialaseltside koostöös veebiseminar ema ja vastsündinu ohutusest.

Maailma terviseorganisatsiooni esindaja Eestis Kristina Köhleri sõnul on patsiendiohutuse päeva eesmärk juhtida tähelepanu vajadusele investeerida tervishoidu ja tervishoiutöötajatesse, et iga ema ja vastsündinu saaks vajalikke teenuseid ning turvalist sünnitusabi.

«Emade ja vastsündinute olukord on aastatega paranenud, kuid maailmas sureb endiselt iga päev 6700 vastsündinut ja üle 800 naise raseduse ja sünnitusega seotud potentsiaalselt välditavate tüsistuste tõttu,» ütles Kristina Köhler. »Suur osa neist surmadest oleks välditavad hea ja kättesaadava sünnitusabiga.»

Eesti on sünnitamiseks üks turvalisemaid riike

Eesti Naistearstide Selts ja Eesti Ämmaemandate Ühing seisavad selle eest, et Eestis oleks igale sünnitajale ja vastsündinule tagatud turvaline abi. Eesti Naistearstide Selts jälgib ja analüüsib regulaarselt sünnitusabi näitajaid ravikvaliteedi ja patsiendiohutuse hindamiseks.

Eesti Naistearstide Seltsi juhatuse liikme, Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku juhataja prof Helle Karro sõnul on Eesti sünnitamiseks üks turvalisemaid riike maailmas.

«Meie perinataalabi näitajad on Euroopas parimate hulgas. Muutused emadushoolduses – nii rasedate jälgimises, sünnitusabis kui ka sünnitusjärgses hoolduses on viimasel 20 aastal olnud märkimisväärsed,» ütles prof Helle Karro.

«Endiselt töötame üheskoos selle nimel, et lisaks kvaliteetsele sünnitusabile oleksid jätkuvalt kättesaadavad ka seksuaal- ja reproduktiivtervise teenused ja nõustamine ning vajalik abi lähisuhte- ja seksuaalvägivalla korral.»

Vastsündinute ja imikute suremus on langenud

Eesti Ämmaemandate Ühingu presidendi Liis Raagi sõnul on abi muutunud aastate jooksul ka aina perekesksemaks.

«Eestis on suur osa sünnitusi peresünnitused ja seda ka praegu pandeemia tingimustes. Kaasame pereliikmeid juba lapse ootuse ajal, nad on oodatud osalema sünnituseks ja vanemarolliks valmistumisel. Riskisünnitused on ohutuse tagamiseks koondatud keskustesse, kus on igakülgne ja pidev valmisolek kiire ja tõenduspõhise abi pakkumiseks nii emale kui ka vastsündinule,» ütles Liis Raag.

Vastsündinute ja imikute suremus Eestis on oluliselt langenud. Kui 1992. aastal oli Eestis 1000 elussünni kohta kuni kuuendal elupäeval toimunud vastsündinute surmajuhte 10,26, siis 2020. aastal on Statistikaameti andmeil sama näitaja 0,38. Tervise Arengu Instituudi andmetel on langenud ka imikusuremus. Kui 2008. aastal oli 1000 elussünni kohta 5,05 surmajuhtu siis 2020. aastal oli näitaja langenud 1,46-le.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul on häid tulemusi toonud ennekõike kvaliteetse abi kättesaadavus. «Eestis on väga heal tasemel sünnitusabi ja sünnitusjärgne abi – meie arstid, ämmaemandad ja õed hoolitsevad tulevaste emade ja laste eest pühendunult ning professionaalselt,» ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Kõigil kuni 26-aastastel noortel üle Eesti on võimalik saada ravikindlustusest sõltumata tasuta reproduktiivtervise alast nõustamist, psühholoogilist tuge ja pereplaneerimiseks vajalikku nõu ja vahendeid.

«Eestis on hoogsalt arenev vanemahariduse valdkond: perekoolid ja vanemlike oskuste koolitused on üha paremini kättesaadavad. Rasketel hetkedel toetatakse meie emasid ka raseduskriisi ja psühholoogilise nõustamise teenustega. Niisamuti arendame järjekindlalt abivõimalusi seksuaalvägivalla ja lähisuhtevägivalla ohvritele,» ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Veebiseminaril räägivad emade ja vastsündinute tervisest ja ohutusest tervise- ja tööminister Tanel Kiik, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Tartu Ülikooli Kliinikumi Naistekliiniku juhataja ja naistearst prof Helle Karro, Tallinna Lastehaigla anestesioloogia ja intensiivravi osakonna juhataja dr Mari-Liis Ilmoja, Rinnaga toitmise edendamise Eesti Komitee liige Ülle Lember ja Lääne Tallinna Keskhaigla Pelgulinna sünnitusmaja vastsündinute osakonna õendusjuht Kadri Madar, Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku ämmaemandusjuht Vivian Arusaar, ämmaemand ja Eesti Ämmaemandate Ühingu president Liis Raag ning WHO esindaja Eestis Kristina Köhler.

Veebiseminari korraldatakse sotsiaalministeeriumi, WHO Eesti esinduse, Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Ämmaemandate Ühingu, Eesti Lastearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Rinnaga toitmise edendamise Eesti Komitee koostöös. Veebiseminar algab kell 12 ja on jälgitav Facebookis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles