Arst toob välja olulise probleemi, mis võib kaasa tuua D-vitamiini defitsiidi
20. september 2021, 14:41
/nginx/o/2021/04/25/13745431t1h07ca.jpg)
«Mitmed uuringud Eestis on näidanud D-vitamiini puudulikkust. Miks on see nii, et väga olulise vitamiini osas on jätkuvalt teemaks defitsiit? Esmajoones on see ikkagi tingitud eluharjumusetest,» nendib ortopeed Leho Rips.
Näiteks tänapäevane elu eeldab järjest vähem aktiivset füüsilist tööd välitingimustes ja ka paljud hobid on kolinud siseruumidesse, räägib dr Rips ajalehes TerviseMeeter. Seeläbi väheneb kontakt loomuliku päikesekiirgusega ja D-vitamiini süntees naha kaudu.
«Lisanduvad ka muutunud toitumisharjumused, kus kõrge loodusliku D-vitamiini sisaldusega saadused – näiteks erinevad kala- (forell, lõhe) ja taimsed toiduained (näiteks seened) ei ole kuigi populaarsed, seda eriti noorte hulgas,» ütleb arst.
Loomulikult peab ka arvestama geograafilist asukohta, kus päikesekiirguse tase on ortopeedi sõnul sügisel ja talvel D-vitamiini tekkeks ebapiisav.
«Oluliseks probleemiks on kujunemas ka rauapuudusaneemia, kus raua puuduse korral organismis, isegi D-vitamiini piisaval olemasolul, ei toimi adekvaatne D-vitamiini kehasisene transport. Siit saame kokku olukorra, kus looduslikud allikad on valdavalt minimaliseeritud ning seeläbi tekib D-vitamiini defitsiit ehk puudulikkus,» sõnab Rips.
Eestis läbiviidud avaldamata materjali uuringute järgi on noortel meestel loomulikud depood langustrendis juba oktoobri alguses, nendib arst. Märtsiks on need pea täielikult tühjenenud.
Praegused teaduslikud seisukohad on ortopeedi kohaselt, et soovitav on hoida 25(OH)D (D-vitamiini vereseerumis mõõdetav vorm) tase 75 nmol/L või kõrgemal, samas üle 100 nmol/L ei peeta seda enam olulist lisaefekti andvaks.
«75 nmol/L on vajalik kõigi D-vitamiini teadaolevate oluliste funktsioonide täitmiseks. Oluline on proovida hoida sarnast taset kogu aasta vältel. Väga kriitilised on 25 nmol/L või madalamad näitajad. Seda nimetatakse kriitiliseks defitsiidiks, kus keha lülitab välja mitmed olulised süsteemid, mille hulka kuuluvad meile väga tähtsad luuainevahetus ja immunsüsteemi toimimine,» räägib Rips.