Peremeditsiini arst-resident: tervete inimeste süstemaatilised tervisekontrollid ei ole põhjendatud

Trvisekontroll Foto: Shutterstock

Tervete inimeste tervisekontrollid ei anna oodatud tulemust, energia ja ideed tuleks suunata suure riskiga patsientide vastuvõtule saamisele, rääkis peremeditsiini eriala arst-resident Lona-Liisa Pruks ajakirjas Perearst.

Praegune tervishoiu korraldus ei võimalda seda, et töövõimelised täisealised käiksid end regulaarselt arstile näitamas, leiab Pruks. «See pole kulude ja ressursi mõttes otstarbekas. Paljud inimesed on väga teadlikud tervislikest eluviisidest ja järgivad neid. Ma ei näe põhjust, et nad peaksid asjatult tulema perearsti juurde vereanalüüse tegema. Kusjuures vereanalüüs ongi see kõige atraktiivsem teenus, mida soovitakse, lootuses, et see annab vastuseid ja uut infot,» nendib ta. «Samas on varem korduvalt öeldud, et see kirjeldab vaid hetkeolukorda, ja kui pole mingeid kaebusi, siis me ju ka ei oota, et sealt midagi välja tuleb.»

Pruksi sõnul on pigem probleem suure riskiga isikute vastuvõtule saamine, kel oleks sellest ka päriselt midagi võita. «Ennekõike eluviisinõustamisest, et nad tajuksid paremini, millised nende eluviisid ikkagi on, kui palju need tervist kahjustavad ja mida saab omalt poolt teha olukorra parandamiseks. Paljud ei teadvusta riske üldse. Vastuvõtule tulevad aga pigem tervemad, kes juba huvituvad oma tervisest rohkem,» ütleb arst.

Ameerika Ühendriikides, kus on kogu ravisüsteem erarahastusega, on iga-aastased ülevaatused eriti populaarsed, nendib Pruks. Uuringud on aga tema sõnul näidanud, et nendega kaasuv tervisevõit on minimaalne või pole seda üldse. «Sisuliselt täidab Eestis praegu tervisekontrollide rolli töötervishoiuarstil käimine, mida tuleb teha kord kolme aasta jooksul. Samad vereanalüüsid, mida me teeksime südamehaiguste riski hindamiseks, tehakse pea alati ka seal, sest tööandjate tellitud «paketid» on pigem laiad.»