Kliinikum alustab südamehaigete taastusravi innovatsiooniprojektiga

Taastusraviarstide ja füsioterapeutide tavapärase varustuse juurde kuuluvad võimlemispallid. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Tartu Ülikooli kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliinik ja südamekliinik alustavad südamehaigetele mõeldud innovatsiooniprojektiga «Südamehaigete taastusravi kaugteenusmudel». Projekt on suunatud kõikidele kliinikumis ravil olevatele südamehaigetele, kes vajavad taastusravi.

Innovatsiooniprojekti eesmärk on parandada nii patsientide taastusravi teenusel püsimist kui ka teenuse kättesaadavust ning seeläbi muuta kogu raviteekond sujuvamaks. «Patsiendi jaoks tähendab kaugteenusmudel kombinatsiooni kontakt- ja kaugteenustest. Kui senine südamehaigete taastusravi süsteem on põhinenud täielikult kontaktteenusel, mille raames on patsiendil vajalik ligi kolmekuulisel perioodil kohal käia, siis nüüd on vajaminevaid teenuseid võimalik valida soovi korral kaugteenustena,» tutvustas spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juhataja doktor Rein Kuik.

Südamehaigete taastusraviks kasutatakse spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus välja töötatud tõenduspõhist 12-nädalast taastusraviprogrammi, mis on andnud väga häid ravitulemusi ja vastanud seni patsientide ootustele. «Paraku on kolm kuud kestev kontakttaastusravi programmis osalemine olnud tööealistele ning ka väljaspool Tartu linna või teiste transpordiprobleemidega teenust vajavatele patsientidele keeruline. Lisaks raskendas ambulatoorse taastusravi kättesaadavust märkimisväärselt möödunud aastal ilmnenud Covid-19 pandeemia,» põhjendas vajadust kaugteenusmudeli väljatöötamise järele ambulatoorse taastusravi osakonna füsioterapeut Livian Laaneots.

Kaugteenusmudeli korral toimuvad kontaktteenustena taastusraviarsti esmasel ja taastusravi järgsel kohtumisel läbiviidav kardiopulmonaalne koormustest ning esmane füsioterapeudi visiit. «Ülejäänud kohtumised erinevate taastusravi meeskonna spetsialistidega ehk taastusraviarstiga, füsioterapeudiga, psühholoogiga ja toitumisnõustajaga toimuvad kaugteenustena ja vastavalt vajadusele kontaktteenusena,» kinnitas Livian Laaneots.

Kogu taastusravi perioodil jälgib patsienti õde-juhtumikorraldaja digitaliseeritud raviteekonna platvormi rakenduse BuddyHealthcare kaudu, mille rakendus laetakse alla projekti ajaks patsiendile antavasse nutitelefoni. Platvorm võimaldab lihtsustada info liikumist erinevate spetsialistide ning spetsialisti ja patsiendi vahel.

Südamekliiniku kardioloogi doktor Mai Blöndali sõnul on taastusravil väga suur roll südame-veresoonkonna haiguste suremuse ja korduvhaigestumuse vähendamisel, mistõttu on kaugteenusmudel vajalik jätk kontaktteenusele, et patsientide raviteekond ei katkeks. «Kliinikumi taastusravi teenus on väga heal tasemel ning see annab väärtuslikku infot ka kardioloogile patsiendi jälgimiseks,» lausus Blöndal.

Kui sügisest algas projekti ettevalmistusperiood, mil digitaalse raviteekonna platvormi abil seotakse taastusravis kasutatavad kontakt- ja kaugteenused ühtseks tervikuks, siis 2022. aasta jaanuaris algab ka patsientide kaasamine. «Loodame muuta senise südamehaigete taastusravimudeli süsteemi ning kogu raviteekonnal viibimise tõhusamaks nii patsientidele, tervishoiutöötajatele kui tervishoiuteenust osutavale organisatsioonile,» sõnas spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juhataja doktor Rein Kuik.

Innovatsiooniprojekti rahastatakse Tartu Ülikooli kliinikumi arendusfondist ning selle edukaks osutumise korral saab kaaluda kaugteenusmudeli kasutuselevõttu teistegi kroonilisi haigusi põdevate ning pidevat ja pikaajalist taastusravi vajavate patsientide puhul.