Suures uuringus selgus, kuidas muudab vaktsineeritus nakatumise korral Covid-19 põdemist

Vaktsineerimine. Foto: Shutterstock

Vaktsineerimine ei taga absoluutset kaitset SARS CoV-2-ga nakatumise eest. Ühendkuningriigis tehtud uurimuses selgitati, kuidas vaktsineeritus mõjutab SARS CoV-2 viirusega nakatumisel Covid-19 haiguse kulgu ja millised on vaktsineeritud isiku nakatumise riskitegurid, kirjutab Eesti Arst.

Ajavahemikul 8. dets 2020 – 4. juuli 2021 olid uurijad mobiiltelefonirakenduse teel ühenduses 1 240 000 Ühendkuningriigis elava isikuga, kes olid vaktsineeritud Pfizer/BioNTech vaktsiiniga. Ühe vaktsiinidoosi saanud isikutest nakatus 0,5 protsenti, täielikult vaktsineeritutest (seitse päeva pärast teise vaktsiinidoosi manustamist) nakatus 0,2 protsenti.

Võrreldes mittevaktsineeritud isikutega oli täielikult vaktsineeritutel nakatumise järgselt 31 protsenti väiksem risk põdeda sümptomitega kulgevat Covid-19 haigust või esines neil vähem kui viis sümptomit ja oli 73 protsendi võrra väiksem hospitaliseerimise vajadus Covid-19 tõttu.

Täielikult vaktsineeritud isikutest püsisid Covid-19 haigestumise korral vaid viiel protsendil haigustunnused kauem kui neli nädalat. Vaktsineerimata patsientidest püsisid enam kui 10 protsendil sümptomid veel mitme kuu vältel (pikk Covid).

Vaktsineerimise järgselt SARS CoV-2 viirusega nakatumise riskiteguriteks osutusid isiku kehv üldfüüsiline seisund, rasked sotsiaal-majanduslikud tingimused ja rasvumine.

Autorite hinnangul on vaktsineerimine hädavajalik meede COVID-19 leviku ohjamiseks. Nooremas eas isikud põevad COVID-19 haigust kergekujulises vormis ja vajavad haiglaravi harva. Sellegipoolest võivad neil kujuneda mitmeid kuid püsivad elukvaliteeti häirivad hilissümptomid (COVID-19 järgne seisund). Uuring kinnitab, et vaktsineerimine vähendab poole võrra COVID-19 järgse seisundi kujunemise võimalikkust.