/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/09/29/14102137t1he5ab.jpg)
Varasema aastaga võrreldes vähenes 2020. aastal nii arstide kui õendustöötajate ambulatoorsete kontaktvastuvõttude ja koduvisiitide arv 24 protsenti, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.
TAI: kontaktvastuvõtte ja koduvisiite tehti neljandiku võrra vähem kui aasta varem
Möödunud aastal registreeriti 7,4 miljonit arsti ja õendustöötaja kontaktvastuvõttu ning koduvisiiti, mida oli veidi üle 2,3 miljoni vähem kui aasta varem.
«Olukord oli uus nii tervishoiuteenuste osutajatele kui patsientidele, kel tuli tekkinud olukorraga kohaneda. Samas oli juba eelnevatel aastatel näha, et inimeste tervisemuresid lahendatakse üha enam distantsilt kasutades tavapäraste kontaktvastuvõttude kõrval telefoni, e-kirja või muid elektroonseid võimalusi,» selgitas TAI tervisestatistika osakonna analüütik Eva Anderson.
Arsti kontaktvastuvõtte registreeriti kokku 5,4 miljonit ja koduvisiite veidi üle 17 000, mida oli aasta varasemaga võrreldes vastavalt 25 ja 34 protsenti vähem. Perearsti kontaktvastuvõtte (2 332 197) registreeriti 31 protsenti ja teiste erialade arstide kontaktvastuvõtte (3 103 187) kokku 19 protsenti vähem kui 2019. aastal. Koduvisiite registreeriti perearstide poolt 14 523, mida oli varasemaga võrreldes 35 protsenti vähem ja teiste erialade arstide koduvisiite 2498, mida oli 29 protsenti vähem kui aasta varem.
Õendustöötajate kontaktvastuvõtte registreeriti veidi üle 1,6 miljoni, mis aastaga vähenes 24 protsenti. Koduvisiite registreeriti kokku ligi 390 000, mida varasema aastaga võrreldes oli kuus protsenti vähem. Õendustöötajate koduvisiitidest teevad enamiku koduõed. Varasemast enam registreeriti haiglates ja perearstiabiasutustes töötavate koduõdede koduvisiite, vastavalt 5106 ja 758 koduvisiiti rohkem kui aasta varem.
Külastusi hooldekodudesse, mida peamiselt teevad iseseisvates õendusabiasutustes töötavad koduõed, registreeriti 40 protsenti vähem kui aasta varem. Selle üheks põhjuseks on asjaolu, et alates 2020. aastast rahastab haigekassa õe teenust üldhooldekodus, mistõttu on hooldekodul võimalus pakkuda ise õendusteenust ja õde on igapäevaselt hooldekodu elanikele olemas.
Ämmaemandad tegid 1087 koduvisiiti, mida oli kaks korda enam kui 2019. aastal. Seda mõjutas nii kodusünnitusteenuse laialdasem kasutamine kui ka perearstiabiasutustes, sealhulgas tervisekeskustes ämmaemandusabi teenuste laialdasem pakkumine. 2020. aastal kasutati kodusünnitusteenust 51 võrra enam kui aasta varem, kokku sündis kodus 124 last, millest 92 lapse puhul kasutati kodusünnitusteenust, saab välja tuua raseduse infosüsteemi andmetest.
«Möödunud aasta arstide ja õendustöötajate kontaktvastuvõttude ning koduvisiitide langus oli eelkõige tingitud Covid-19 pandeemiast. Peale Covid-19 eriolukorra välja kuulutamist 2020. aasta märtsis suurenes oluliselt küll juba varasemalt kasutusel olnud, kuid mitte nii laiaulatuslikult rakendatud ega reguleeritud tervishoiutöötaja ja patsiendi suhtlus distantsilt. Nii Eestis kui mujal maailmas ei olnud võimalik inimesetel alati konsulteerida arsti-õega silmast-silma vahetult kohtudes ja see andis tõuke kaugvastuvõttude tegemiseks,» selgitas Anderson.
/nginx/o/2021/09/29/14102139t1h054d.png)
Eesti Haigekaasa andmetel tegid 2020. aastal eriarstid ja õendustöötajad kokku ligi 379 000 kaugvastuvõttu. Perearstiabis nõustati kaks korda enam patsiente telefoni ja e-posti teel kui aasta varem, eelnimetatud nõustamiste maht kasvas 2,6 miljonilt ligi 4 miljonini. Perearsti nõuandetelefoni kõnede arv suurenes 35% võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 2020. aastal tehti nõuandetelefonile 316 800 kõnet, mis on ligi 82 150 kõne enam kui 2019. aastal.