Teadlased leidsid haigete ninadest olulise erinevuse, mis näib mõjutavat Covid-19 raskust

Kolm kokkupuudet koroonaviiruse ogavalguga annavad laiapinnalise immuunsuse. Foto: Shutterstock

Teadlased väidavad, et nina ja neelu mikroobide kooslus pakub tõenäoliselt võimalust koroonaviirusega nakatunu haigestumise hindamiseks ja uute ravistrateegiate väljatöötamiseks.

Ninaneelu mikrofloorat peetakse üldiselt esimeseks kaitseks viiruste, bakterite ja muude patogeenide eest, ütleb dr Sadanand Fulzele, Augusta ülikooli Georgia meditsiinikolledži geriaatria teadur Medical Xpressis.

Ninaneelu biomustrites ilmnes erinevusi, kui teadlased uurisid 49–78-aastasi. Uuringus osales 27 Covid-19 negatiivset, 30 Covid-positiivset, kel puudusid sümptomid, ja 27 isikut olid positiivse testitulemuse ning mõõdukate sümptomitega, mis ei vajanud haiglaravi.

«Miljonid inimesed nakatuvad ja mitte kõik ei muutu sümptomaatilisteks. See võib olla üks põhjus,» ütleb MCG Georgia molekulaarlabori direktor dr Ravindra Kolhe.

Kõige olulisemad muutused esinesid neil, kes olid sümptomaatilised — umbes poolte nendest ei leidunud piisavas koguses mikrofloorat geneetiliseks järjestamiseks, ütleb uuringu peamine autor Fulzele.

Teadurid olid üllatunud, kui avastasid bakterite «madalad näitajad» sümptomaatiliste isikute ninaneelaus, võrreldes ainult kahe inimese madalate näitajatega negatiivse testitulemusega grupis ja nelja inimesega Covid-positiivsete asümptomaatiliste rühmas.

«Me ei tea, mis tuli esimesena, haigus või mikrofloora hävimine,» ütleb Fulzele. Nohu ja aevastamine võisid selles kaos rolli mängida, samas võis juba oluliselt väiksem bakterite arv suurendada inimeste riski selliste sümptomite tekkeks või viirus võis bakteritemaastikku muuta, ütleb Fulzele, kes kahtlustab viimast.

Erinevusi leiti ka bakterite tüübis, kuigi teadlased märgivad, et mõne leitud bakteri funktsioon ei ole hästi arusaadav.

Ninaneelu niiske limane vooder toimib sissetungijate loomuliku tõkkena ja seal on ka märkimisväärne immuunrakkude lisavägi ning nende reaktsioon hingamisteede viirustele on teadurite hinnangul võtmetähtsusega.

Piirkonnas on ka rohkesti ACE-2 retseptoreid, millega seondub viiruse ogavalk, tagades endale nii rakku tungimise võimaluse.

Uued leiud näitavad Fulzele ja Kolhe sõnul, et sümptomaatiliste patsientide muutunud ninanelu mikrofloora mõjutas nende immuunvastust viirusele.

Sümptomaatilistel isikutel leidus märkimisväärselt enam kahte bakteriliiki, sealhulgas Cutibacteriumi, mida tavaliselt leidub nahal ja mis on seotud aknega, aga ka südame- ja õlainfektsioonidega pärast operatsiooni. Seevastu esines käputäis teisi, mitte hästi uuritud baktereid oluliselt vähem.

Nakatunute, nii sümptomaatilise kui asümptomaatilise rühma mikrofloora sisaldas palju tsüanobaktereid, mida nimetatakse ka sinivetikateks, ja mida võib leida saastunud veest. Need on tavalised inimeste mikrofloora asukad, millel näib olevat osa immuunvastuse reguleerimises. Kõnealused bakterid sisenevad kehasse tavaliselt limaskestade, näiteks nina kaudu, ja põhjustavad teadaolevalt kopsupõletikku ja maksakahjustusi. Sümptomaatilistel inimestel oli seda bakterit kaks korda rohkem kui asümptomaatilistel.

Teadustöö ilmus ajakirjas Diagnostics.