Aasta lõpuni oodatakse veel 1000 inimest geenidoonoriks

Lili Milani Foto: Karl-Erik Piirimees

Kuigi praeguseks on Eesti geenivaramuga liitunud juba üle 200 000 geenidoonori ehk 20 portsenti Eesti täisealisest elanikkonnast, on selle aasta lõpuni veel 1000 inimesel võimalus ambitsioonikasse teadusprojekti panustada.

Geenivaramu juhataja Andres Metspalu sõnul on geeniteadus arenenud viimaste kümnendite jooksul helikiirusel, kuid valdkonna täielik potentsiaal on veel täitumata. «Tänu geenidoonorite panusele saavad Tartu Ülikooli teadlased uurida seoseid geenide ja tervise vahel, mis loob eeldused tõhusamaks tervishoiuks, ning avastada eestimaalaste geneetikas peituvaid eripärasid,» lisas professor Metspalu.

Selleks, et saada teada erinevate geenide koosmõjust, avaldumisest ja ülesannetest, tuleb läbi viia mahukaid statistilisi analüüse, kuhu on kaasatud erinevaid inimesi. «Kuigi väga paljud on juba geenivaramusse oma panuse andnud, ootame veel huvilisi liituma. Selleks ei pea tegema muud, kui tuleb aega broneerimata loovutada omale sobivas SYNLABis väike kogus verd ning allkirjastama geenivaramu kodulehel nõusoleku vorm,» selgitas Metspalu.

Lisaks vereproovi loovutamisele saavad juba geenidoonoriks hakanud inimesed võtta aeg-ajalt osa erinevatest põnevatest teadusuuringutest. Näiteks viidi sel kevadel läbi maailmas küllalt ainulaadne vaimse tervise uuring, mis aitab tuvastada seni teadmata seoseid vaimse tervise probleemide ja geenide vahel.

«Üle 80 000 inimese aitas kaasa vaimse tervise probleemide paremale mõistmisele,» rõõmustas geenivaramu teaduskeskuse juht Lili Milani ning lisas, et see näitab ilmekalt, et inimesed toetavad teadusuuringute läbiviimist ja seeläbi tervisega seotud probleemide lahendamist.

Kuigi teadustulemuste tervishoidu jõudmine võtab oma aja, siis Milani sõnul peaks geeniinfost olema lõpuks kasu kõigile – geenidoonoritele, arstidele, kogu ühiskonnale.

Täpsemat infot geenidoonoriks hakkamise kohta leiab veebilehelt www.geenidoonor.ee.